On puhkus. Vahepeal on nii igav, et hakka või nutma, aga see on puhtalt mu omaenda laiskuse viga, sest teha oleks tegelikult palju ja mõnede asjadega hakkab ausalt öeldes varsti juba maru kiire. Reedel tolknesin Zavvis, oli tore. Seal on muide nüüd automaat nurgas, saab SEGA rallimängu mängida ja puha. Ja nii kuramuse nunnu oli kuulda, kuidas üks mu (omajagu purjus, a mis siis) sõber seletas ühele mu ammusele tuttavale (kellega ma polnud tükk aega näost näkku juttu ajanud, aga kes kah juhuslikult Zavoodi sattus), et “ma olen Roju jaoks alati olemas; nii kui ta helistab, olen ma kõpsti kohal!” Noh, põhimõtteliselt on vastupidi kah. Tegelikult võiks ise ka üritada inimestele rohkem öelda, et nad on ägedad/nunnud/head. Sest et mõned neist tõepoolest on seda.

Täna (laupäeval st) oleks ma äärepealt täiesti ootamatult pulma kontvõõraks läinud, kuid noormehel, kelle kaaslasena ma esineda lubasin, oli tervislik seisukord piisavalt halb, et ta otsustas minemata jätta. Veetsin oma pärastlõuna ja õhtupooliku hoopis Manni juures ja tegime esialgseid plaane Iirimaa tarvis. Ma ei kujuta ette, mis nipiga, aga kuidagi ma pean säästueelarveni jõudma ka reaalses elus, mitte ainult oma peas. Ilmselt oli see saatuse sõrm, et mul just puhkuse algul AB-kuur ette võtta tuli, muidu oleks õlle ja takso peale nüüdseks ilmselt juba päris head summad tuttu läinud. Kuigi peab märkima, et minu arusaam heast puhkusest ei ole teps mitte arstikabineti ukse taga passimine. Analüüside tulemusi ma muide paraku teada ei saanudki, sest mulle meenus see kõnevajadus veits liiga hilja ning vastuvõtu viimase 20 minuti jooksul ei võtnud mitte keegi toru, olgugi et ma sõna otseses mõttes vahetpidamata helistasin. Oh well. Õnneks on mul üks nädal puhkust veel, äkki jõuab sel suvel esimest korda ujumagi.

Hansapäevadel tolknesin tõepoolest ringi, homme hommikul üritan Jaani kiriku juurde Saltatriculi tantse vaatama jõuda. Mehed sukkpükstes ja muud imeasjad, teate küll. Rüütliturniirile Toomel ma jõudsin ka, aga see tundus kuidagi… mage. Seal oli neli ratsanikku, kes kõik ründasid üht õnnetut hernehirmutist ega teinud isegi eriti kurja häält. Ma ei jäänud sinna lõpuni, äkki lendas seal verd ja rupskeid siiski ka, ma ei tea. Igatahes tundus võistlejate tutvustuse ajal, et kõik obesed olid ruunad - tõeliselt rüütellik, nagu Jyrka märkis.

Aga see-eest ostsin ma täna endale Hansalaadalt ühe armsa pilli. Ma olen seesugust jubinat juba tükk aega tahtnud, aga pole kuskil silma jäänud. No ja nüüd sain, üheainsa Koidula eest. Okariinast käib jutt. Üks äärmiselt ilus ja efektne näidisvideo, mis mulle juba pikemat aega meeldinud on:

Minu pill on palju tagasihoidlikum ja savist. Ja auke on kahe võrra rohkem. Südamekestega paber selle all on ümbrik, mille sees anti kaasa ka õpetus, kuidas sellest väiksest (7×5x4 cm) nunnust heli kätte saab. See on tegelikult väga lihtne, ainult hääleulatus ei ole just liiga suur.

* * *

Täna oli vist mingisugune Stephen Lynchi fänn aktiviseerunud:

Search	Views
i think you’re a nazi	4
i think your a nazi	2
koer	2
stephen lynch i think youre a nazi baby	1
dir en grey fanfiction	1
ämmakeel	1
südame rütmihäire	1
kuidas teha punupatsi	1
i think your a nazi baby	1
you are a nazi baby	1
“3 men in a boat with 4 cigarettes	1
tri regol	1
are you a nazi baby	1
i think you a nazi	1
you’re a nazi baby	1
pööloy gläänz	1
kroku blog alkohol	1

Seda lugu otsitakse muidu ka üsna igapäevaselt, aga niisugust masspommitamist sama teema osas pole ma siiani veel täheldanud.

Millest see viimane otsing tuleneb, ma muidugi ei tea. Ilmselt on kellelgi vist ebaterve uudishimu. Ma võin öelda niipalju, et alkohol teeb purju. Päriselt ka.

Ah jaa, keegi on veel õnnetu, sest ta otsib netist õpetust “kuidas onaneerida” ja samas kurdab otsingumootorile, et “liiga kiiresti läheb lahti”. Kas ma pean siis nüüd manuaali üles riputama, koos näitliku pildimaterjaliga???

* * *

Aga täna hommikul oli mul lausa kahju ärgata, sest ma nägin niiiiiiiii roosaromantilist unenägu, et… jah. See baseerus osaliselt päriselul, ääretult nunnu oli. Ma pole väga, väga, väga ammu seesuguseid unenägusid näinud, ainult mingit totaalset jaburust või siis muidu ebameeldivusi. Oeh… Selle peale paneks siia veel ühe ilusa loo, nimelt Bonnie Tyleri “Total Eclipse Of The Heart”.

Vist peab magama minema, kell on jälle kolm saamas.

Roju {paint it black} says (18:13):
kuidas saab aru, et oled lootusetult alkoholi järele igatsemas?
Roju {paint it black} says (18:13):
aga sedamoodi, et vaatad oma antibiotsipakki ja loed sealt pealt “Promillid”
Roju {paint it black} says (18:14):
(rohu nimi on tegelikult Fromilid)
je suis nul. says (18:17):
noh
je suis nul. says (18:17):
mina loen “portreefoto” asemel “potitreening” xD

* * *

Nii ongi. Ma võib-olla tolknen Hansapäevadel kah natuke ringi, aga hetkel on mul ängistus peal. No niiiii ilus päikeseline ilm oli täna, aga kas ma viitsisin kuhugi minna või kuskil varjulise põõsa all selle neetud Vana Testamendi kirjatüki jaoks midagi lugeda? Ei! Ma hoopis lugesin blogisid, imesin laisalt tolmu ja pesin masinatäie pesu. Huvitav on see, et ma suudan viimasel ajal oma riided menüüst, porist ja kurat teab millest suhteliselt puhtana hoida, kas see on mingi täis kasvamise värk vä? Ainult et puhtad sokid ja aluspesu saavad kapist ikka sama kiiresti otsa. Peaks vist ilma käima hakkama, ikkagi majanduslangus ja kokkuhoid ja roheline mõtlemine, st vett ei ole vaja raisata…

Jah, ma arvan ise ka, et need antibiootikumid ei mõju mulle liiga hästi. Viige mind õue mängima. Liivakasti ja vormidega, palun! Niisutusprotseduurid jätaks siiski seekord vahele, aitäh.

Täna on olnud kohutavalt unine päev. Ma isegi magasin lõuna paiku natuke, sest ma lihtsalt ei jaksanud enam silmi lahti hoida. Vähemalt on selleks korraks arstide paraad mu jaoks läbi, ma loodan. Homme helistan ja uurin analüüside tulemuste kohta, aga tegelikult mul eriti elavat huvi asja vastu ei olegi. Tahaks lihtsalt need kuramuse tablad juba kõik sisse kütta, sest no mis sa, hing, sellise puhkuseilmaga muud teed kui tasakesi tinutad, eks ole. Soovitavalt heas seltskonnas. Aga ei, ma pean veel teisipäevani ootama… Ma muidugi ühendasin teisipäeval AB ostu poeskäiguga ja skoorisin sealt endale ühe punase veini ja Nipernaadi kirsiviina (juba tükimat aega olin nimelt mõelnud, et võiks ju osta, aga tegudeni polnud jõudnud) ja nüüd vahin nendega tõtt. Ei, ma ei kavatse neid üksi ja korraga ära juua, kui viimane tablett alla neelatud on, aga nüüd kui Tartus kah poolkuiv (äärepealt oleks muidugi kirjutanud “poolkõva”) seadus valitseb, ei või iial teada, millal häda ootamatult kätte võib tulla.

Positiivse poole pealt võiks ära märkida, et tellisin eile endale läätsed ära. Ühe punase ja ühe valge Ja saatsin silmaarsti juures uurimaskäimise pikale lainele, sest ma leidsin netipoe, mis müüs täpselt samade parameetritega läätsi kui need, mida ma niigi kannan. Suuruse mõttes, see tähendab. Ja mis põhiline - ma sain nad Rootsist koos shippinguga alla 700 EEK eest ehk siis POOLE odavamalt kui ühest prestiižsest salongist Tartu kesklinnas. Elagu netikaubandus! Ma ei jõua ära oodata, millal nad ükskord kohale jõuavad, et siis vanuritele ja muidu nõrganärvilistele õhtusel ajal südareid tekitada Jaa, pildid tulevad kindlasti blogisse ka. Kunagi. Edev nagu ma olen.

Käisin just teises toas emale kurtmas, et niiiiinõmeeeee on igatpidi - ilma ei ole, sõpradega õlut võtta praegu ei saa (sest lisaks AB-le on nagu saatuse nöök, et kõigil on just praegu maru kiire või on nad vales geograafilises punktis) ja õmblustöö ajas kah närvi mustaks, sest ma suutsin süüdimatult kangal vahepeal mitmekorra minna lasta ja sellest ilusa, sirge ja äärmiselt tiheda õmbluse läbi suristada. Noh, tunnike üliettevaatlikku harutamist ja korras, aga ind oli kuidagi kahanenud… Ema küsis hoopis, et kas ma tänast Postimeest olen lugenud, et noored avastavat järjest uusi viise enda pilvetõmbamiseks. Vanasti olnud elu ikka palju lihtsam - liköör ja vahuvein ja polnud muud vajagi. Jaa, eks ta ole. Pläkutasime veel natuke alkoholi teemadel ja siis ma leidsin, et oleks viimane aeg prügi välja viia. Ema pani mulle südamele, et ma seal mingil juhul sees ringi ei soriks, tal on sinna läbikeedetud tillivarred visatud ja jumal teab, mis mõjuga need veel on… Ma irvitasin siis vastu, et eks ma siis proovin nurga taga järgi - head pehmed teised ega kraabi, kui ninna toppida

Muidu on elu praegu üsna vaikne ja rahulik. Liiga rahulik isegi. Ehk ongi hea, et mul praegu peopiirang peal on, muidu lõpetaks ma raudselt jälle moraalselt kaheldavates situatsioonides. Või noh, mis siin enam kahelda, mu moraalne pale on nüüdseks omajagu hävinud ja ma tegelikult eriti ei igatsegi teda taga Miskipärast on tänavu nii, et mu vastu tunnevad huvi peamiselt ainult hõivatud meeskodanikud. Reidikirjad jätame siinkohal arvestusest üldse välja. Singlite üleslugemiseks jääb ühel käel näppe üle ja huvipuuduse üle ma kurta just ei saa (ja kuigi ma mõnikord väga tahaks, sest koomilisi juhtumisi on küll ja veel, ei saa ma neid momente siiski tervele ilmale lugemiseks kirja panna). Tundub, et 2008 on mitmeski mõttes oma sõnade söömise aasta; tuleb lihtsalt maru ettevaatlikult mäluda, et neid neelates mitte ära lämbuda… Oeh. Ma olen sisimas kindel, et kuskil on ka sellised mehed, kes on targad, ilusad, head, soovitavalt samamoodi veidi vasakule nagu ma isegi ning selle kõige juures ka loomult monogaamsed (pean silmas “partnerile truu”, mitte “surmani koos ühe ja sellesama partneriga”).

Kurat, see viimane lause kõlab küll tegelikult paraja utoopiana, kui sinna juurde lisada ka veel klausel, et nende vanuseklass oleks 25 ja üle.

Aga praegusel ajal on mul tegelikult niigi piisavalt huvitav, nii et kurtmine oleks patt Saaks ainult lõpuni terveks ja need kurjavaimu antibiootikumid lõpuni võetud, tõbisena on kõik palju hallim kui tegelikult… Järgmisel nädalal lehvin ma aga juba neljapäevast saadik Viljandis ja kavatsen ennast täiega ribadeks folkida. Kui näete mind endast mööda tolknemas, võite mul tagivarrukast kinni haarata ja “tere” öelda, ma ei hammusta (kõvasti) Seltskonda pole folgi ajal kunagi liiga palju. Ja kuigi ma kavatsen mõnele kontserdile ka täitsa jõuda, on kõige kõvem melu ikka ja alati vabalava juures

EDIT: Ee… MÖH? Mis mõttes on vabalava seekord Tegelaste Toa hoovis? Seal asfaldiplatsil või? NALJA TEETE???

See on nii ajalooline moment, et selle lihtsalt peab jäädvustama:

Roju vaatas täna õhtul televiisorit! Vabatahtlikult! OMAS KODUS!

Ehk siis läksin kraadiklaasi otsima ja kuna ema polnud kodus (tema toas on üks telekas noh), tuli ketserlik mõte telekava uurida. Ja no ennäe imet, Kanal 2 näitas sellist filmi nagu ‘Snatch‘ Seda on küll sada korda nähtud, aga ikka on hea.

Mickey: Good dags. D’ya like dags?
Tommy: Dags?
Mickey: What?
Mrs. O’Neil: Yeah, dags.
Tommy: Oh, dogs. Sure, I like dags. I like caravans more.

See on lihtsalt liiga nunnu

Palavikku jätkuvalt ei olnud. I feel like shite, though. Ja see kuradi AB võiks kiirelt ära imenduda, sest mul on tunne, et mul võib sellest varsti paha hakata. Aga vähemalt on tegu eriti kurja rohuga, sellega saab lisaks angiinile ja neelupõletikule ravida veel bronhiiti, kopsupõletikku, klamüdioosi, mükoplasmoosi, läkaköha, difteeriat ja veel mõningaid hirmsaid asju. Kõrvaltoimete osa lugedes hakkas muidugi kergelt hirm, sest lisaks tavapärastele (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu) on hulk eriti lahedaid variante veel. Ma kohe:

Pikaajaline ja raske kõhulahtisus võib olla antibiootikumide kasutamisega seotud pseudomembranoosse koliidi sümptomiks. Ilmneda võivad ka suuõõne põletikud (stomatiit, glossiit), mööduv hammaste ja keele värvumine, peavalu, allergilised reaktsioonid (urtikaaria, anafülaksia, väga harva Stevens-Johnson’i sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs), mööduv lõhna- ja maitsetundlikkuse häire, mööduv kuulmiskahjustus, paresteesiad, tinnitus ning üksikutel patsientidel kesknärvisüsteemi häired (pearinglus, tasakaaluhäired, segasus, hirmutunne, unetus, hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, psühhootilised reaktsioonid ja krambid). Suuremal osal patsientidest on kõrvaltoimed kerged ja mööduvad ravi lõpetamisel.

Väga harva on esinenud maksafunktsiooni näitajate tõusu ning kolestaatilist ikterust. Need toimed võivad olla rasked, kuid tavaliselt mööduvad. Siiski on üksikutel patsientidel kirjeldatud ka surmaga lõppenud maksapuudulikkust, kuid neil patsientidel esines raske põhihaigus ning nad kasutasid ka muid ravimeid.

Harva on kirjeldatud hüpoglükeemiat. Enamikel juhtudel kasutasid need patsiendid samaaegselt veresuhkrutaset alandavaid ravimeid.

Üksikutel juhtudel on esinenud artralgiat, müalgiat, kreatiniini kontsentratsiooni tõusu, interstitsiaalset nefriiti, neerupuudulikkust, pankreatiiti ja trombotsütopeeniat.

Ehk siis kõige sitemal juhul lähen peast veel rohkem segamini ja nahk koorub maha. Ära siiski ei sure, sest maks töötab mul (õnneks!) veel täitsa normaalselt. Vähemalt lubatakse selle AB-kuuri ajal päikese käes viibida… Oeh. Neljapäeva varahommikul tahavad nad mu verd imeda ja siis ütlevad mulle streptokokkide hulga järgi, kui kiire mul täpselt kurguarsti juurde minekuga on. Kuigi nojah, opijärjekord on hetkeseisuga kolm aastat, juhhei.

Kas ma olen kunagi maininud, et mulle ÜLDSE ei meeldi arsti juures käia ja tablette krõbistada? Noh, ma ütlen siis veel korra: ei meeldi!!!

Ma arvan, et nüüd oleks igati mõistlik magama minna. Kui igasugused kummalised jamad välja jätta, on elu jätkuvalt lill.

ta on raskem kui rekka… Ans. Andur laulab niimoodi ja mul on tunne, et neil on õigus. Täna ei ole lihtsalt minu päev, abso-LUU-uut-selt.

Hommikul tahtsin perearstile helistada, et antibiootikumiretsepti saada oma õnnetute mandlite tarvis. Selgus, et neil on arvutid rivist väljas ja et helistagu ma poole tunni pärast uuesti. No helistasin siis. Ja sain aja alles poole viieks õhtul Samas hea seegi, et vähemalt samal päeval, eks ole. Üritasin siis vahepeal endale hommikusööki teha ning muuhulgas muna praadida. Lõin koore vastu panniäärt puruks ja… viiendik muna jõudis tõepoolest pannile. Ülejäänu voolas mööda pliidiesist põrandale maha. Täitsa raisku läks

Mõtlesin siis vahepeal, et läheks ja käiks Toomemäel valvearsti juures ära, sest mul on… ee… teatavad plaanivälised probleemid, mis vajaksid lahendamist. Ukse taga oli viis inimest ja ma küsisin registratuuritädi käest, kas lähema kahe tunni jooksul on lootust arstile saada, sest sealt edasi on mul juba vaja jupp maad eemal teise arsti juures olla. Tädi oli aga täiesti clueless ega osanud mulle öelda muud kui et “ma ei tea, kui kaua kellegi peale läheb” ja et tulgu ma homme tagasi. Aitäh, äkki ma olen homseks juba surnud, ah? Pffffffffffft.

Läksin siis Eagle Visionisse, et küsida, kas mulle suurema raadiusega läätsed sobiksid. Sealne silmaarst ütles ainult, et peab proovima, muidu ei saa kommenteerida. Kuna tal oli teine klient parajasti käsil, ei olnud tal eriti aega minuga tegeleda ning mul ei jää muud üle kui sinna mõni teine päev tagasi minna. Täna olid mul niikuinii ühed läätsed juba silmas, prillidega on selliseid asju oluliselt mõistlikum ajada enivei…

Oeh. Ma siis nüüd lähen oma antibiootikumiretsepti saama. Tuleb võrdlemisi kaine puhkus, aga võib-olla see ei olegi nii halb idee.

Üks väike testitulemus ka, enne kui ma vasakule ära kaon.

Veel mõni aeg tagasi oleks tulemus olnud oluliselt teistsugusem…

Peab märkima, et puhkus algas ja tegi seda pauguga. Reedel toimus klassikokkutulek, aga ei saa öelda, et meid oleks just liiga palju koos olnud. Alustasime Püssikas, kuid sealne teenindus oli lihtsalt kohutav ning peagi leidsime, et palju mõistlikum on SuperAlkost väiksed joogid võtta ja hoopis Pirogovi maha istuda. Kuna ma enamikku neist tšikkidest niikuinii aeg-ajalt näen, otsustasin olla hoopis igavene reetur ja kobisin hoopis  Pirogovi teise otsa, kus tolknesid igasugused karvased. Mõnda polnud igiammu kohanud ning  südame alt tegi ikka soojaks küll, kui inimese silmist minu nägemise peale ehe rõõm vastu peegeldus

Killurebimine ja õllejoomine käis täie hooga, tunne oli peaaegu nagu Vanadel Headel Aegadel. Rahvast oli päris palju ja ei saa öelda, et oleks igav olnud. Meie kamba lähistel istusid mingisugused emod ja üks neist nägi päris kobe välja, vähemalt oli ta enda välimuse heaks päris kõvasti vaeva näinud. Ma tegin muidugi selle vea, et ma märkisin Kollile, et “oi näe, üks neist näeb täitsa pandav välja; kahju ainult, et ta on raudselt maru noor…” Koll on meil aga teadupärast hea inimene ja hoolitseb oma sõprade eest; nii ta siis karjuski selle emokuti kohale, näitas näpuga minu peale ja ütles sõbraliku naeratuse saatel ilma mingisuguse keerutamiseta: “Näe, see tädi siin tahab sind n****da!”

No need to point out the fact that I felt totally mortified.

Ja noh, eemalt nägi ta tegelikult veidi parem välja Aga ma ei saanud isegi selle vabanduse taha pugeda, et “liiga noor”, sest selgus, et noormees on juba kasiinoealine ja puha… Noh, igatahes jäi meil temaga lõpuks siiski kaup katki, sest ma järsku ei olnud enam oma soovides just liiga kindel. Ta hõljus meie lähistel veel mõnda aega ja küsis lõpuks, et mis ma arvan, kas ta saab väga peksa, kui ta käib mööda Pirogovi ringi ja neidude käest musi küsib, alustades minust… Selle peale kostis minu ja Kolli poolt üsna üksmeelne naerumöire Selgus aga, et tal on meistritelt veel palju õppida, sest tema tahtis tõepoolest ainult täiesti siivsat musi.

Noh, tähelepanupuuduse üle ei saanud ma siiski kurta, blond pea ja punamust kleit moodustavad võrdlemisi hästimärgatava kombinatsiooni. Õhtu edenedes leidis mu üles nimelt üks teatav kodanik, keda ma viimati kohtasin siis, kui ta oli mõnevõrra omas reaalsuses, verine ja vehkis hoogsalt mõõgaga. Tema oli vanem ja kogenum ega lasknud end nii lihtsalt minema peletada. Ja noh, tõe huvides peab siiski ära märkima, et tegu polnud just koleda meesterahvaga. Kuigi iga naine tahab aeg-ajalt kuulda, KUI ilus ta on ja nii edasi, läheb Rich&Amy mängimine lõpuks veidi… ee… tüütuks. No ausõna, mul oli vahepeal tunne, et mul ongi neli jalga ja neli kätt, härra oli mu külge kleebitud kindlamini kui superliim seda teha oleks suutnud. Lõpuks õnnestus mul talle selgeks teha, et mul on klassikokkutulek ja ma pean siiski ära minema. Peaaegu murdsin ta südame, aga suutsin minema saada Haarasin seltskonnast järgmise sümpaatse tüübi endaga kaasa ja suundusime Zavoodi poole, põigates tee peal läbi ka Tudengite välikohvikust, kus mu klassikaaslased istusid. Nad lubasid varsti järgi tulla, seega lasime meie parem joonelt Zavvi poole. Seal oli sees aga maru umbne (kui õhtu otsa seal passida, pole nagu väga vigagi, aga pärast pikemat aega värskes õhus viibimist on kogemus üsna kole) ja vabu kohti polnud kah just jalaga segada, nii ma siis jätsin A. üksinda sinna ja suundusin kesklinna poole tagasi. Kohtasin teel Reenat ja Kala, kes mulle vihjasid, et Exploitedi härrad tulevat varsti UG-sse aftekale. Ma olin tükk aega kaalunud, kas minna kontserdile või saada endiste klassikaaslastega kokku, aga lõpuks sai ihnus minust võitu. Panin info igatahes kõrva taha ja liiklesin edasi Tudengite välikohviku suunas. Seal selgus aga, et ülejäänud seltskond oli end just Zavvi poole asutamas ning ma otsustasin nad lõplikult hüljata. Lasin oma veini lahti korkida ja suundusin tagasi Pirole.

Oeh, ma ei jõua kõigest nii detailselt kirjutada. Igatahes ahistati mind sama hoolsalt edasi, üks teatav wannabe-Edlund lasi endale teise kulmuneedi juurde panna (jah, öösel ja õues ja ilma desinfitseerimisvahenditeta) ja millalgi UG-s vetsus käies sattusin ise ka Exploitedi tüüpidega õige natukeseks juttu rääkima, olgugi et kontserdile ei jõudnud. Päris muhedad kujud, pole midagi öelda

Hommikupoole tegi üks (mulle tundmatu) noor ja väga purjus tüüp oma sõpradele draamat, mille põhjus mulle päris lõpuni kohale ei jõudnud, aga sellel oli midagi pistmist mingisuguse narkaritekambaga. Umbes nii, et ta parem laseb ennast surnuks peksta kui Pirogovilt ära läheb. Oh well. Natuke neli läbi jõudis mulle kohale, et ma olen tegelikult juba väga väsinud ja pean koju minema. Tee peale jäänud Raekoja platsis olid ka mingisugused noored punkarid, kes olid üle ootuste normaalses, st täiesti kontaktses seisundis ja osutusid päris meeldivateks inimesteks. Kuidagi suutsin ka oma kallistavast kaaslasest lahti saada ja läksingi takso peale.

Kui ma olin koju jõudnud, tekkis mul (hilinemisega, aga siiski!) väike mure Kolli pärast, kellel polnud ööseks kuhugi minna. Ta pidi küll paari tunni pärast rongile laekuma, kuid ma ei olnud ühtäkki enam üldsegi nii kindel, et ta sinna ka jõuab. Helistasin ja kamandasin ta takso peale, et tulgu minu juurde ja ärgu ta mitte mõelgugi jõe äärde magama minna, soe tagi või mitte. Selgus, et ta oli nende punkidega nii hästi läbi saama hakanud, et nood tõid ta täiesti vabatahtlikult taksoga ära Ma võin nüüd omast kogemusest kinnitada, et on päris jabur istuda varahommikul kodutrepil, vaadata päikesetõusust leegitsevat taevast ja ümiseda Tiamati laulja peaaegu-teisikuga duetti teemal “Brighter Than The Sun”

Noh, selle rongi peale ta paraku siiski ei jõudnud, sest et kuigi ma olin jõhker optimist ja panin kella helisema (jättes meile umbes kolmveerand tunni jagu und) ja isegi KUULSIN seda röökimist, oli mul endal tol hetkel veel liiga kole, et üldse mõelda mingisuguse liigutamise peale. See-eest hakkasin ma umbes pärastlõunast peale tema isiklikuks südametunnistuseks ja suutsin härra lõppkokkuvõttes siiski õhtul eelviimase bussi peale sokutada. Päris hea tulemus mu meelest

Sealt edasi käisin korraks kodus riideid vahetamas ja tuiskasin Krooksu edasi, kus mind sünnipäevalapsele lihtsalt ära kingiti. Ei noh, tütarlaps oli ju igati ontlik ja kena, miks ka mitte Kuna ma olin eelmisel õhtul pääääris palju raha magama pannud, tuli mul ootamatu isu olla korralik ja kaine. Ainult et mulle tundus miskipärast isegi viinamarjamahla juues, et ma hakkan purju jääma - midakeppi noh? Hiljem proovisin Zavvis ka alkoholivaba õlle ära. Noh, raha kokkuhoiu mõttes oli tegu väga kavala lükkega, sest see klaas ei olnud mul veel tühi ka kaks tundi pärast selle omandamist… Oli ikka jube küll, jah. “Nagu soovesi,” märkis Rita ning mul ei jäänud muud üle kui nõustuda.

Täna sain siis lõpuks aru kah, milles jama oli. Ma peaks nimelt ilmselt muuhulgas ka mandlioperatsiooni ette võtma, sest et mul on krooniline angiin, mis kulgeb ilma palavikuta :/ Suxx0rz. Noh, igatahes suutsin natuke edendada projekti “Roju õmbleb”, kuigi peab märkima, et lukku ei oska ma ikka veel ilusasti külge keevitada. Harjutamine teeb teadupärast harjutajaks…

Aga nüüd on kell jälle kolm öösel (milline üllatus!) ja ma peaksin tuttu minema. Ah jaa, üks pilt ka veel, mille ma eelmisel korral unustasin:

Tulnukad teevad tomatite peal katseid ja opereerivad neid või?

Õhtuhämaruses liiklevad ringi kummalised kujud, et te teaksite. Viisin ühe sõbranna autoga tema vanematekodust, kus me olime terve õhtu jutustanud ja kohvi kaaninud, ta oma koju, paneelmajade vahele. Tegime enne lahknemist veel koos suitsu, kui kuulsime juba eemalt lähenemas vene keelt röökivaid (see ei olnud kirjaviga) noormehi. Leppisime vaikselt omavahel kokku, et kui nad tahavad meiega juttu rääkima tulla, siis meie vene keelt ei mõista. No ja otse loomulikult tahtis üks neist meiega vestelda, tuli ja küsis suitsu. Kuna “sigaret” on paraku rahvusvaheline sõna ning me mõlemad parasjagu tossasime, oli üsna keeruline teha nägu, et “nitsevoo ne panimõmm”. Pakkusin siis tüübile ühe suitsu ja ta hakkas selle peale kohe midagi seletama, kuid ma katkestasin ta mulina sulni naeratusega ja teatasin, et “ma ei räägi vene keelt”. Selle peale orienteerus ta mõningase hilinemisega ümber: “devuški, a možet bõtj predlagaite… TULD?” ning naeratas meile oma (vist) ainsa hambaga ülareas Ei, ta ei olnud sugugi ajahambast puretud kõbi, pimedas paistis lausa alla 30 olema… lihtsalt natuke pihta saanud ilmselt. No sai siis tuld ka, aga ära minna ta igatahes jätkuvalt ei soovinud, vaid küsis hoopis, et “a tjuudrukud, tjeil iigaf eijoole?” Ei, meil ei olnud üldse igav, kaugel sellest! Jäi siis vennike mõttesse ja asutas end tasapisi juba minekule, kui tal järsku uus geniaalne küsimus tekkis: “a tjuuuuudrukud, tjeil ioodik-peremees eijoole vaaja???”

Ei, ka selles osas ei saanud me teda kuidagi aidata

Vaat niisugused mehed tahtsid siis seekord juttu teha.

Aga mul on hoopis päev otsa Tiamat (ja kohati ka Lucyfire) peas ringi kedranud. Erinevad lood, aga kogu aeg üks ja seesama kepikas hääl No ja sihverplaat on ka täitsa kobe, kuigi nina peal võiks veel väike kühmuke ka olla… Kas keegi palun läheks ja annaks Edlundile pasunasse, et vastavat efekti saavutada, aga samas teeks seda piisavalt täpselt, et nina viltu ei jääks?

Kondasin natuke nettipidi ringi ja leidsin Tiamati ametlikult kodulehelt järgnevad übernunnud 13 käsku:

I. Thou shalt not worship other girls than Tiamat.
II. Thou shalt not evoke storms in a tea-cup, for thou shalt drink coffee, not tea.
III. Thou shalt not put too much sugar in that tea, coffee.
IV. Remember the Black Sabbath days, keep it unholy & tell no one.
V. Honour Tiamat as your father, or your fairy gothmother.
VI. Thou shalt not kill furry little animals.
VII. Thou shalt not commit adultery until you’re an adult.
VIII. Thou shalt not steal our equipment, or thou shalt have thy gob schmacked.
IX. Thou shalt not bear false witness on what we did on tour, or thy gob shalt be schmackeded.
X. Thou shalt not sleep at night, for thou shalt drink coffee.
XI. Thou shalt not tell thy brother & sister ‘thou shalt not’.
XII. Thou shalt not drink the cup of poison, for it is ours.
XIII. Thou shalt not turn off our albums for thy neighbor, for he is stumbling in the dark.

Aga mis ma ikka pikalt jahun keset sügelevat ööd, panen siis juba “Brighter Than The Sun” video ka siia juurde. Any colour you like, as long as it’s black…

We could wander in the garden of Eden, baby
We could do anything tonight, maybe
We could even touch the sky
If we just get up on our feet and try
We could wander in the garden of Eden, baby

Will you settle for the bull’s run
For the second best of fun, we’re turning
For the fire of a handgun
Burns brighter than the Sun, we’re burning

Any colour you like as long as it’s black
You have anything if you just give it back
You could be a celebrity like me
It won’t change anything as you will see
Any colour you like as long as it’s black

Oh suurt õnne ja rõõmu, Roju võttis lõpuks ometi kätte ja hakkas jälle blogima! [Kestvad kiiduavaldused, kõik tõusevad püsti.]

Käisin siis täna lõpuks oma sünnimärgi-teemaga seoses arsti juures ära. Tuleb välja, et polegi veel suremas Augusti lõpus lähen onko-dermatoloogi juurde ja saan temaga kindlaks määrata aja, millal ma neist lahti saan. Igaks juhuks minnakse mulle noaga kallale ja saadetakse proovid kah, et olla ikka lõpuni kindel, et tegu pole mõne eriti kurja variandiga. Positiivne on ka see, et ma ei pea ise opi eest maksma, vaid seda teeb haigekassa. Ehk siis juba selle aastanumbri sees, kui järjekorrad just meeletud ei ole, jään ma mõne sünnimärgi võrra vaesemaks, juhhei!

Aga muidu on elu ikka lill. Või till, kuidas kellelegi rohkem meeldib. Reedeni vehin veel tööd teha ja siis on jälle kaks nädalat võimalik lulli lasta Suvi on ju suhtlemiseks ja sellega olen ma viimasel ajal üsna sagedasti tegelenud. Eelmisel esmaspäeval sain lausa mitme inimesega kokku ja oli äärmiselt äge. Proovisime kokku ajada kunagist Fantastilist Nelikut (Iris, Aile, Anu ja mina), aga rohkem nägi asi ikka Kahe Paari moodi välja. Mis teha, kui pole ikka väga ammu suhelnud, siis polegi nii meeletult palju enam üksteisele öelda. Tore oli jälle kõiki koos näha sellegipoolest.

Ja nagu sellest seltskonnast veel vähe oleks, vedas Rita Zavoodi ka ühe ägeda inglase, kellega sai kunagi veebruaris (või märtsi algul) natukene istutud ja plõksitud. Äge oli Mulle meeldivad inimesed, kellega saab kildu pilduda ja silmi märjaks hirnuda. Mingil hetkel lõi mu valestikuulmine jälle välja ja Mat & Rita said mind õhtu otsa mõnitada xD Ma nimelt kohati päris täpselt ei kuulnud üle valju muusika, millest nad räägivad, ainult katkeid. Ja siis läksid mul silmad suureks-suureks ning ma lihtsalt pidin Rita käest täiesti siiralt küsima: “Did you just say… CUNT???” Muidugi mitte, aaaaga nojah

Muuhulgas mängisime Irise ettepanekul laulunimedega seda mängu, et iga pealkirja lõppu tuleb panna “in the toilet“. Parimad variandid olid “Use Your Fist And Not Your Mouth In The Toilet” ja “This Is The New Shit In The Toilet” XD Katsetaks praegu kah Winampiga mingit shuffle meme teemat (ainult inglisekeelsed nimed seekord siis):

1. Why Don’t Yo Do Right In The Toilet?
2. Ode To Oren Ishii In The Toilet
3. Neovampirism In The Toilet
4. Blinded No More In The Toilet
5. The Big L. In The Toilet
6. The Time Warp In The Toilet
7. Long Way To Go In The Toilet
8. Deadnight Warrior In The Toilet
9. Nonexistant Souls In The Toilet
10. Dead By Dawn In The Toilet

On ju nunnu?

No ja vahepeal on siis tükk tühja maad, millest ma eriti midagi ei suuda meenutada. Ei, ma ei joonud ennast rihmaks, aga lihtsalt auk on selle koha pealt. Ilmselt tegin tööd ja veel midagi. Millalgi käisin Rentsi pool ootamatult majja siginenud kiisut pildistamas, ehk jõuab ta ikka õigete omanike juurde tagasi… Väga inimsõbralik ja ülimalt nunnu loom, kuigi kahtlaselt kõhnavõitu. Ja üsna vilgas, teda polnud üldsegi lihtne korralikult pildile saada

Reedel hakkasin jälle blondiks Kuna minult juba nõuti sellekohaseid fotosüüdistusi, siis palun, siin nad on:

Ei, mu keele peal ei ole prussakas, see on mu keeleneet. Tegelt ka!

Oh, COME ON! Nii ei saa ju rallit sõita…

Ehk siis Rentsi, Kala ja Maarja seltskonnas sai väikestviisi veini & rummi võetud ning juttu räägitud. Pärastpoole oli muidugi vaja Zavoodi edasi minna. Kuna ma olin poolkogemata rummikoksid teinud keskeltläbi suhtes 1:3, polnud enam just kõige kainem tunne, aga selles vastava tegevuse mõte ju oligi Zavoodis oli päris mitu inimest, igaühel omad plaanid tulevikuks. L@ssie suutis mu näiteks ära rääkida, et ma hakkaks Viisitamme asemel Pärnu linnapeaks. Et tema küll toetaks mind No ma tänan väga, purjus inimesi ei tohi niiviisi ära kasutada… Igatahes oli seal ka üks tegelane, keda kollektiivselt Viisitammeks hüüti (tegelikult siiski libavariant) ja kelle asemele ma siis pidin astuma. Mingil hämaral põhjusel läks meil temaga kergeks käteväänamiseks, vist võimuvõitlus kõige ehedamal kujul xD Avastasin, et ebakaines olekus avaldub valu oluliselt väiksemana kui oodata võiks. Reaalselt oli mul mõnevõrra ebamugav, kuigi käe asendi järgi otsustades oleks pidanud ikka üsna ai-ai hakkama. Noh, ega ma võlgu ei jäänud, tahtsin teda ainult korraks ja õige natukene kägistada… Enam ma sellist nalja parem purjuspäi ei tee, ta köhis minut aega järjest. Enda arvates ma ei rakendanud isegi jõudu. Oh well, selle peale ta igatahes vaimustus ja nõudis, et ta peab saama mulle kohe nüüdsama õpetada, kuidas on õige käsi väänata ja inimene abitult oma haardesse lukustada, olles ise väänatavaks õppevahendiks. Ju siis oli tegu tõelise masohhistiga, mis ma oskan öelda… Ellu ta jäi. Tegelikult ma ju ei ole vägivaldne

No ja laupäevaõhtu veetsin taas kord ühes väikses korteris Pitsapoe lähistel, olles varustatud 2 x 2 liitri veinisarnase ollusega. Vaatasime Volgi ja Kolliga head inglise romantilist komöödiat, “Run Fatboy Run“. SOOVITAN! Simon Pegg + Dylan Moran = LUV!!! No nii nunnu film oli. Tahtejõust, motivatsioonist ja lõppes kah ilusasti. Mis sa, hing, veel tahad Filmist inspiratsiooni saanuna arendasime teooriaid teemal “pruudi altari ette jätmine”. Koll leidis, et peaks mõne vaenlase selleks ette võtma ja oma naise pruutneitsiks sokutama, et siis viimasel hetkel oma naine tsikli peale tõmmata ja tuhatnelja ajama panna. Oleks päris kuri kättemaks küll, jah Mingil (nüüdseks juba väga hämaral) põhjusel aretasin ma sealt edasi teooria, et peaks hoopis ise Kolliga abiellumise organiseerima, aga enne kui ta saab teha pruudi (ehk minu) altari ette jätmise trikki, haaran hoopis mina ta naise kaenlasse ja põrutan ta tsikliga minema Kõlab nagu plaan, ma arvan.

Nende seltskond on alati nunnu, vastavalt olukorrale armsalt rõve või siis rõvedalt armas. Mulle sobib! Mis siis, et ma ühiskonna moraalse pale säilimise huvides igaks juhuks neid nalju ja kilde siia kirja ei pane, vahepeal läks isegi Volgil mu repliikide peale silm jõlli Kes hirmsasti teada tahab, võib otse pöörduda. Muidu ei usu ju enam keegi, et ma olen tegelikult süütu ja häbelik tütarlaps. Üks viisakam näide: pühapäeval käisime Pitsapoes kohvi ja pitsat hankimas, et harrastada toitumist vabas õhus heitgaaside keskel. Järjekorras ootamise ajal kuulsin raadiost mingit Durexi reklaami, teate küll - “Seks tavalise kondoomiga… ja seks Durexi kondoomiga”, kuhu vahele käisid mingid hääled. Meil muidugi tuli täiesti geniaalne idee - “Seks Durexi kondoomiga päevade ajal” ja taustaks mängiks Slayeri “Raining Blood” (eriti see koht, kui “RAINING BLOOOOOOOOOOOOOOOD!!!!!!!” karjutakse, videos alates 2:18…) XD Krt, mul on need kidrakäigud täiesti peas.. ja ma NIIII tahan GH3 mängidaaaaaaaaaa… Kes ostaks mulle palun vägeva arvuti, mis selle korralikult välja veaks? Niu?

Peab ikka vist ise selle toreda särgi, millele oleks ette kirjutatud “I’LL CUM FOR YOU!” valmis tegema

Leidsime Kolliga korduvalt, et me oleme ikka nii ühtekad; ma siis pakkusin, et tema ehk ongi minu ammukadunud kaksikvend. Koll ei olnud sellega nõus, vaid teatas, et tema on mu teinepool. Mõningase segaduse järel - ma kontrollisin järele, nii parem kui vasak pool olid ilusasti alles - jõudsime arusaamisele, et ma olen lihtsalt mitmetahuline. Nii et Koll on mu teinepool ja Volk on mu teine teinepool Koju jõudsin ma igatahes alles millalgi… ee… õhtul. Aga igati tore oli ning karta laseb, et ma lähen millalgi õige pea jälle Volgile külla.

Muidu tegelen ma praegu vabal ajal pükste õmblemisega. Tunnetan teravalt, et nii loll on loll olla, aga need kuradi küljetaskud on kuidagi eriliselt vääraka disainiga. Selle suutsin ma veel kuidagi välja mõelda, mispidi jupid üksteise otsa käivad, aga mis kuradi järjekorras nad kokku õmmelda tuleb, vaat sellest ma enam aru ei saa. Inglisekeelne õpetus on olemas küll, aga see on sama segane kui filosoofia ajaloo konspekt mitteolemise olemise kohta - sõnadest eraldi saan aru suurepäraselt, aga mõte kohale ei jõua. Uurisin netist - no ei saanud targemaks. Kui ma jõudsin lauseni “these pockets are very quick and easy to sew,” ma vihastasin. Bloody fucking liars!!! No ja lõppkokkuvõttes katsetan ma nüüd katse-eksituse meetodit; ehk joppab ja ma saan need kuradi õnnetused siiski normaalselt külge. Kuidagi. Loodetavasti.

AGA MA LÄHEN SEPTEMBRIS IIRIMAALE, JUHUUUUUUUU!!! Piletid on olemas, nüüd tuleb ainult oodata

Kuna inimesed oskavad täna eriliselt rumalaid küsimusi esitada (ja mina ei ole just liiga kannatlikus meeleolus), siis tundsin vajadust mingisuguse positiivsusesüsti järele. No vaadake ometi seda klippi, kas saab veel nunnum olla kui Trent Reznor siin???

He’s such a dork…

Viimase nädala sündmustest kirjutan kunagi… ee… hiljem.