Kes mind lähemalt tunneb, see teab, et mulle jubedalt meeldivad igasugused nuppude ja tulukestega vidinad. Kui enamik naisi ostab halva tuju korral endale uue huulepulga või parfüümi, siis mina väisan tehnikapoodi

Pikk pidu sai alguse juba eile, kui käisin endale mp3-pleieri ja autoraadio vahele käivat junni soetamas. Adapterkassett, mille Jospel mulle mõne kuu eest lahkel käel annetas, suri nimelt laupäeval täitsa ära. Ja annetas ta mulle selle põhiliselt seetõttu, et poest seda mulle ei müüdud. Noh, ei läinud selgi korral jubinasoetusprotseduur viperusteta. Kuna ma olen loomult laisk ja ei viitsi kõike jälle ümber kirjutada, panen siia selleteemalise messarivestluse Krokuga:

Roju: aargh, incompetent salespeople
Roju: mul suri ära see kassettadapter, mille abil ma sain mp3-st autosse mussi lasta
Roju: ma põhimõtteliselt ei taha uut stereot osta, sest
1. mulle meeldib see retro originaalkassetikas
2. odavat paska ei taha osta
3. kallis mittepask oleks kah raiskamine, sest kõlarid tuleks ka siis juba välja vahetada, et temast tolku oleks ja seda pappi ma ei viitsi välja käia
Roju: elfa kodukal on paar lahedat vidinat, mis asja ära ajaks, aga neil ei ole neid praegu, helistasin ja suhtlesin meeldiva müüjaga
Roju: soovitas noore tehniku poole pöörduda, et neil võiks ka olla
Roju: helistasin sinna, vastu võttis vinguva häälega tüüp, umbes nagu teismeline emo
Kroku: hihihii
Kroku: hea algus
Roju: stiilis ‘issssand, jälle mingi klient helistab’
Roju: küsisin, kas neil on seda vidinat, mille abil saab mp3-pleikust autostereosse mussi lasta
Roju: ‘…mis vidinat? mis stereo teil on üldse?’
Roju: ütlesin, et renault’ originaal
Roju: ’see “vidin” maksab ligi kaks tuhat krooni!’
Roju: mina küsisin selle peale, et kuidas nii, ma räägin jubinast, mille hind on paar-kolmsada krooni
Roju: paus
Roju: ‘nojah, mingine 390-kroonine on ka’
Roju: vaikus
Roju: ma küsin, kas see on nende kodulehel olemas
Roju: ei ole
Roju: ma küsin, kas saaks selle kohta mingit informatsiooni
Roju: peaaegu kuuldav ohe ja kommentaar, et no tulete ise vaatate
Roju: irvitasin ta üle väheke ja mainisin, et midagi võiks ikka natukene osata mulle selle kohta öelda
Roju: siis ta solvus
Roju: et “mida ma selle kohta teile ütlen??? pult on ja…”
Roju: ütlesin siis, et no hea küll, hea küll, ma tulen vaatama
Roju: ja panin toru ära
Roju: aga no jeebus. nii palju võiks ju ikka osata öelda, et kas see on aaa-toitel või on sellega ka mingi sigaretisüütajaotsik kaasas või kas jubinal on displei ja internal memory või no mida iganes
Roju: ma väga nagu ei taha sinna minna, vaesele töötajale tüli tegema
Kroku: höh, ilmselt oli see mingi kaupluse juhataja vennalaps, kes koolivaheajal rakendust leidis puhkuseasendajana
Roju: pole välistatud
Roju: sest tahaks loota, et nii ebaprofid töötajad seal nüüd ka ei ole
Roju: mis siis, kui ma tahaks midagi keerulisemat ostma minna?
Roju: uut stereot või midagi?
Roju: palun kirjeldust ja vastu tuleb “sellel on nupud”???

Noh… teismeline emo osutus nii umbes 30 ringis tüübiks, kellel oli rinnas silt “JUHATAJA”. Ei mingit lehma lellepoega… Näost näkku oli ta igatahes oluliselt viisakam ja sain oma vahejubina kätte. Nagu ma kartsingi, oli kassetiga variant jupi maad etem Esiteks on keeruline leida sagedust, mis ei oleks liiga lähedal mõnele olemasolevale jaamale (107,5 siiski funkab) ja teiseks on sahinad ja krabinad helis sees, kui valjemaks keerata… aga see on siiski parem kui mitte midagi.

Täna hommikul sain uue töömasina kätte. Eelmine viskas paaril korral järjest startimisel Blue Screen of Deathi, nii et saatsin selle igaks juhuks itimehe tervendavate käte vahele. Sellega oli ka tükk aega jebimist – no kuda sa vajutad Ctrl+Alt+Del, et masinasse sisse logida, kui klaver jalgu alla ei võta Õnneks oli mul mingisugune vanem PS/2-otsikuga klaver kapis, sellega sain sisse logitud. Probleem oligi iseenesest lihtne – Delli klaviatuur tahtis lihtsalt installi saada… Eelistan seda, kuna ta on väike ja kena (musta värvi muidugi) Mulle hullult meeldib selline mässamine.

Ja siis ma nägin Elioni reklaami. Et neil on tühjendusmüük. Ja et nad müüvad terabaidist välist ketast 1690 krooni eest. TERAbaidist! Silm läks jõlli, suunurk hakkas tõmblema ja hõbeniit voolama. Mõeldud-tehtud! Läpakast välisele kettale liiguvad andmed umbes 12-15 mega sekundis, minutiga läheb umbes giga või natuke vähem. Olen rahul

Teel Elionist koju põkkusin korraks Jospliga ning laenasin ta käest imelise väikse punase videokaamera. Imeline on selle juures asjaolu, et sellega helistada ei saa, kõik muud funktsioonid – mp3-pleier kaasa arvatud – on tal küljes. Paraku on ikka nii, et mis on mõeldud kõigeks, kõlbab reaalselt ainult väga väheseks, aga hädapärast ajab asja ära. Mul on igatahes sellega väga lõbus olnud, valitud kodanikud on ka juba näinud Blair Witch Projectile sarnanevat prooviklippi teemal “Roju läheb suitsule” Mõte oli siis selles, et mul oleks vähemalt midagigi, millega rõudtrippi jäädvustada. Tule ka rõudtrippima - http://www.orkut.com/Main#Community.aspx?cmm=57336288

No ja siis selgus, et lahkeid inimesi on veel, mis tähendab, et ma lähen kohe varsti õue ja laenan lähinädalateks VEEL ühe kaamera, jupp maad parema salvestuskvaliteediga 8D

P.S. Kui tead kedagi, kes tahab Võru kesklinnas ühetoalist korterit osta, anna mulle teada. Ma müün. Või üürin.
P.P.S. Kui tead kedagi, kes tahab Tartus kahetoalist korterit müüa, anna mulle teada. Ma ostan!

Selgus, et mu vend ikkagi ei saa kontserdile minna. Mina ise lähen küll! Aga sellega seoses – 1 pilet on müüa toredale inimesele kõigest 395 krooni eest. Jäta kommentaar või saada e-mail

Kontsert toimub 19. juulil Rock Cafés, uksed alates kell 19.00 Tartu inimestel võimalik saada autoga sinna ja öösel tagasi, st Roju on roolis.

Praeguse seisuga on piletiostja olemas.

Birx edastas maailmale hommikumuusikat. Kuulasin ja vaatasin ja hakkasin selle peale ise ka SinuTorus klõpsima, kuni jõudsin siiani välja:

Kate Bush – ‘Army Dreamers’

B.f.p.o.*
Army dreamers.
Mammys hero.
B.f.p.o.
Mammys hero.Our little army boy
Is coming home from b.f.p.o.
Ive a bunch of purple flowers
To decorate a mammys hero.

Mourning in the aerodrome,
The weather warmer, he is colder.
Four men in uniform
To carry home my little soldier.

What could he do?
Should have been a rock star.
But he didnt have the money for a guitar.
What could he do?
Should have been a politician.
But he never had a proper education.
What could he do?
Should have been a father.
But he never even made it to his twenties.
What a waste –
Army dreamers.
Ooh, what a waste of
Army dreamers.

Tears oer a tin box.
Oh, jesus christ, he wasnt to know,
Like a chicken with a fox,
He couldnt win the war with ego.

Give the kid the pick of pips,
And give him all your stripes and ribbons.
Now hes sitting in his hole,
He might as well have buttons and bows.

What could he do?
Should have been a rock star.
But he didnt have the money for a guitar.
What could he do?
Should have been a politician.
But he never had a proper education.
What could he do?
Should have been a father.
But he never even made it to his twenties.
What a waste –
Army dreamers.
Ooh, what a waste of
Army dreamers.
Ooh, what a waste of all that
Army dreamers,
Army dreamers,
Army dreamers, oh…

(b.f.p.o.)
Did-n-did-n-did-n-dum…
Army dreamers.
Did-n-did-n-did-n-dum…
(mammys hero.)
(b.f.p.o.)
Army dreamers.
(mammys hero.)
(b.f.p.o.)
No harm heroes.
(mammys hero.)
(b.f.p.o.)
Army dreamers.
(mammys hero.)
(b.f.p.o.)
No harm heroes.

Birxil on jälle kummalisi küsimusi. Püüame vastata, kuigi jube keeruline on.

Kui sinust tehakse film, siis

1. Keda sina tahaks, et sind mängiks?
2. Keda tegelikult kasutataks?

* * *

Eesti näitlejad:

1. Merle Jääger
2. Ines Aru (kuigi tõenäoliselt võetaks lihtsalt mind ennast letti…)

Väljamaa etlejad:

1. Bettie Page (ta on filmides ka osalenud… ja mis siis, et ta eelmisel aastal ära suri)
2. Kelly Osbourne (me näeme niikuinii üsna ühtemoodi välja ja telekast on teda nähtud, nii et sobib kategooriasse küll)

* * *

Võite vabalt edasi haarata, ausõna.

…või on tema sõnum mulle igatahes maru segane. Miskipärast kipun ma viimasel ajal kokku juhtuma oma põhikooliaegsete klassivendadega. DO NOT WANT!!! Vähemalt 95% puhul kehtib see karjatus küll. Põhikoolis olin ma nimelt ilma enesehinnanguta, kole ja paks kahe patsiga nohik, kes kunagi kellelegi vastu ei hakanud. Sest et suured inimesed rääkisid kogu aeg, et “ära tee väljagi, küll nad ära tüdinevad”. Sittagi nad tüdinesid! Noh, ütleme nii, et on üsna konkreetne põhjus, miks ma kunagi “Klassi” vaadata ei taha. Umbes 8. klassis tuli siiski mõistus koju ja ma hakkasin ennast kehtestama ka, aga koolivahetus gümnaasiumiastmeks oli igatahes eluliselt vajalik. Läksin ühest Tartu “eliitkoolist” teise, kuigi HTG puhul on jutumärgid kindlasti liigsed.

Igatahes. Mõni nädal tagasi käisin Pärmikas kontserdil. Üks endine klassivend (A.) mängis kah, tollega sain ma pärast põhikooli täitsa normaalselt läbi, vahepeal suhtlesime isegi täitsa tihedalt. No ja märkasin mina, et mu kõrval kuulab tema esinemist üks teine klassivend (K.). Selline, kes samuti oli klassi heidik ja keda isegi mina ei sallinud. It must have been the booze talking, aga ma mõtlesin hea inimene olla ja ütlesin talle tere. Järgnes mõningane small talk ja kõik oli okei. Pärast konsat surusin A.-l käppa ja embasin kah. K., kes seal kõrval seisis, tahtis samuti kallistatud saada. Kerge alarm läks peas tööle, aga ma jätsin selle tähelepanuta. K. sai ka oma kallistuse ja mina kuulsin vastutasuks, et ma haisen jubedalt suitsu järele ja mida iganes. Öm, jah, ise tahtsid ju.

Kerime 2 päeva edasi. Reede õhtu, kell on seitse, mina teen ikka veel paaniliselt tööd, et saaks seejärel ükskord ometi õppima hakata. Heliseb telefon, ekraanilt paistab võõras number. Leiab aset järgnev vestlus:

- Halloo?
- Tunned ära, kes räägib?
- …Ei?
- Oled sa Tartus?
- Ee… jah, aga kellega ma räägin?
- Tõesti ei tunne ära?
- Ei. Kes sa oled?
- K. olen!

(Oumaigaad. Miks??? Mis ma tegin?????)

- Ee… no ja siis?
- Ma mõtlesin, et ma kutsun su jalutama!
- Ee… ahah?
- Mis sa täna õhtul teed?
- Tööd teen ja hiljem hakkan õppima.
- Välja tulla ei ole aega?
- Päris kindlasti mitte.
- Mis sa nädalavahetusel teed?
- Ee… olen linnast ära.
- Kas sul järgmisel nädalal on aega?

(Hakkan juba kergelt kannatamatuks muutuma, sest ma eriti tegelikult ei taha selle kodanikuga kohtuda ja kell on juba miljon ja mul on tuhat asja vaja veel ära teha.)

- Võimalik, ma praegu ei oska öelda. Oleneb, palju mul tööd on.
- Kas nädala alguses või lõpus?

(Ei, ta ei saa ähmastest vihjetest aru. Kurat.)

- Ee… keskel.
- Mis kell sul aega on?

(Jumaljeesus küll! MA EI TEA!!!)

- No ma ausõna ei tea, ilmselt pärast tööpäeva lõppu, aga ma ei oska praegu öelda. Räägime sellest kunagi järgmisel nädalal.
- Kolmapäeval kell kuus?
- No ma ju räägin, et ma EI TEA, oleneb, kuidas mul tööga on. Helista uuesti järgmisel nädalal ja lepime kokku. Mul hakkab praegu juba väga kiire.

(Hullult tahaks kõnet ära lõpetada.)

- Neljapäeval kell kuus?

(Appi noh, kas ta on kurt või?)

- Ma ausõna ei tea, räägime sellest järgmisel nädalal, okei??? Ma nüüd teeks tööd edasi, kell on juba seitse läbi.
- …Aga mina õpin anatoomiat! Närve!!!

(…jajah, ja mind PÄRISELT ka huvitab, eks…)

- Väga tore, mina ei tea sellest teemast midagi, head aega.

Ja panin toru ära. Õhh, päris õõvastav. Mu telefoninumber ei ole salastatud, aga viisakas oleks olnud esimese asjana e-mail saata… või vähemalt mitte nii stalkerina käituda. Kui ikka ei ole inimesega aastaid suhelnud, siis ei ole ÜLDSE kaval idee alustada kõnet stiilis “mõista-mõista, kes ma olen!” Jõudsin järeldusele, et tüüp on veidi liiga creepy (nii jutult kui välimuselt ja olemuselt) ja hakkasin väljapääsuplaani sepitsema. Esimene idee oli see, et ma võtan Kolli deidile kaasa ja tutvustan teda kui oma eriti kurja ning armukadedat boyfriendi, kes ei luba mul üksi linna peal litutada 8D Kui ma Kollile helistasin ja ütlesin, et tahaks teda järgmisel nädalal natukeseks laenata, oli kodaniku esimene reaktsioon “mul ei ole ülikonda!” Kui ma naerust toibusin, selgitasin talle siiski, et ülikond ei ole üldse vajalik, pigem vastupidi. Igatahes tundus idee vettpidav. Ainult et pühapäeval saabus K.-lt SMS, et tema läheb rattaga sõitma, mis ma teen. No kurat! Ma ju ütlesin, et mind pole linnas! Grh.

Lugu lõppes sellega, et saatsin tüübile järgmisel päeval ise sõnumi: “Meie kohtumine jääb ära, sest mu elu on liiga kiire, suhtlemaks puhtast viisakustest inimestega, kellega mul tegelikult midagi ühist ei ole. Edu edaspidiseks.” Tunni aja pärast saabus vastus “ok edu” ja ma siiamaani mõtlen, et ei tea, kas ta oli sellega arvestanud või ihub ta vaikselt kuskil kirvest, et see mulle sobival momendil kättemaksuks kolpa kinni lüüa.

No ja kui ma nüüd reede õhtul pahaaimamatult Zavoodis istusin, veeti täitsa ettehoiatamata kättpidi minu juurde veel üks klassivend. See, kellega meil oli intensiivne vihkamise-vihkamise suhe. Möh? Mis mul juhtme totaalselt lühisesse jooksutas, oli fakt, et kodanik peaaegu langes mulle kaela, surus mu kätt ja seletas õhinal, kui hea meel tal ikka mind näha on. Vidamittu? Paralleeluniversum sõitis käesolevasse sisse vä? Ma saan aru, et kutt oli spiidilaksu all või midagi, aga no päris nii see kah mõjuma ei peaks… Ütlesin talle tere vastu, aga mingist rõõmsast taasühinemisest ei olnud küll juttugi. Vaatasin temast hoopis harjumuspäraselt ülbelt läbi ja ta liikus seepeale edasi.Mulle kinnitati hiljem, et temast olla vahepeal täitsa normaalne inimene saanud, aga ma ei usu seda enne, kui mulle tõestus näkku kargab.

Tunnike hiljem kohtasin sealsamas VEEL üht põhikooliaegset klassivenda, järjekorras siis juba neljandat viimase mõne nädala jooksul. Tema oli üks neist vähestest, kellega ma ka kooliajal enam-vähem läbi sain, aga no ikkagi. Mis siis nüüd saama hakkab? Miks nad järsku kõik riburada pidi välja ilmuvad ja mu tee peale koperdavad? Ja kes järgmine on ning mida ta minust tahab?

Kaunist võidupüha

(Ei, paraadil mind ei olnud tänavu. Aga siiski.)

MA VIHKAN LAPSI.

Eriti kui ma olen põhiliselt ihuüksinda mitu päeva metsa vahel ära olnud ja siis koju tulles saan õnnistatud kolme kriiskava vennalapsega (kellest üks on sealjuures haige ja oksendab) + ebainimlikult valjult röökiva matiga, mille peal olevatele nooltele tuleb õigeaegselt peale karata.

Jah, mul on homme psühhopatoloogia suuline eksam. Ei, ma ei ole RHK-10 suutnud tänase õhtuga läbi lugeda. Lähen hoopis Illegaardi Siku sünnipäeva tähistama… mis tähendab varajast ärkamist homme, sest millalgi pean ma ju ometi materjali kordama.

Ma tahan Oma Kodu. Et ma ei peaks taluma seal teisi inimesi siis, kui see mulle ei sobi. Eriti kehtib see väikeste laste kohta.

Uskumatu, aga tõsi. Kuni neljapäevani internetivaba ja värskes õhus

Kel mind vaja, see helistab või midagi.

Õppimine on vahel ikka täitsa kasulik. Ma olen juba pikka aega mõtisklenud, miks näiteks paljud naised leiavad, et vägistamisohvrid on selles hirmsas sündmuses ise süüdi.

Iva peitub asjaolus, et inimestele meeldib mõelda, et maailmas valitseb õiglus ning tasakaal, vähemalt teatud määral. Järelikult on nii, et pahad inimesed väärivad halbu asju, mistõttu halvad asjad juhtuvadki ainult pahade inimestega. Head saavad väärilise tasu. Vastavaid uskumusi tiivustab tagant ka hirm, et “aga mis siis, kui see ühel päeval minuga juhtub?” Järelikult tuleb ise olla hea, siis ei juhtugi…

Sama kehtib inimese enda käitumise kohta teiste suhtes. Need, keda inimene aitab, meeldivad talle rohkem kui teised. Kellele on ta aga haiget teinud, neid kipub ta aga hoopis süüdistama, leevendamaks omaenese süütunnet. Nii veenab ta ennast, et tema käitumine on õige.

Märksõna? “Kognitiivne dissonants”.

Ma nüüd õpin edasi. Sotsiaalpsühholoogia eksamini on jäänud 10 tundi. Magamine on nõrkadele!

Fletchu arvas nii:

“Rojukene: apelsin (maitseb hea, aga pagana tüütu koorida ja söömine ka keerulisevõitu)“

Irw, mulle tuli kohe vähemalt 3 nõmedat tselluliidinalja selle peale pähe Aga ma ise kahtlustan, et maitsespektril kipun ma vist pigem ikka sinna hapumapoolsesse juppi jääma.. Aga mine võta kinni. Liigutatud och loksutatud sellegipoolest

*

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
Metsmaasikateel, olgugi et maasikas puus ei kasva. Peakski tänavu jälle välja timmima metsmaasikate valmimise aja ning siis kääride ja niidiga metsa põrutama, et neid koos varte, marjade, lehtede ja õitega kimpudeks siduda ja pärast ära kuivatada. Kuivatusprotsess on omaette mõnus juba puhtalt selle aroomi tõttu, mis tükiks ajaks tuppa heljuma jääb… Teel on iseloomulik tugev maitse ja eriliselt hea lõhn. Parim jook külmal talveõhtul, ausõna. Iga kord, kui ma seda joon, tulevad meelde need ajad, kui ma veel tatikas olin ja suved maal vanaisa juures veetsin. Ilus oli. Ja ma olen siiani kurb, et ta selle maja lihtlabaselt mingi Soome pastori pojale müüs, kuna keegi meist ei taibanud õigel ajal kõva häälega karjuda, et tahaks seda maja päranduseks saada… Ohjah. Tee on ikkagi hea ning toob ainult ilusaid asju meelde.

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
Jälle küsimusest mööda, aga oder. Sumerid tegid odrajahust ja meest õlut juba ligi 3000 aasta eest Ka tänapäeval on korra proovitud iidse retsepti järgi hüva rüübet valmistada, sellest saab lugeda siin. Artikli usaldusväärsuse eest ma pead muidugi ei anna, aga mingit infot natuke saab.

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.
Birx – viinamari. Vastupidava ning elastse koorega, aga seest pehme ja magus. Ja kuigi viljaliha paistab vastu valgust vaadates peaaegu läbi, on seal sees ikka mõned kõvad seemned Ja siis võiks siia visata veel mõned mitmemõttelised naljad selle kohta, et kui teda õigesti töödelda, pakub ta veel palju rohkem rõõmu kui niisama, aga see vist läheb juba liiale… sorri, Birx, ma ei suutnud innuendodele vastu panna!

Hellhunt – must sõstar. “Looduses leidub musta sõstart jõgede ja kraavide kallastel lehtmetsa ja võsa all. Levinud kultuurpõõsas aedades, kus võib metsistuda.” Aeg-ajalt toidab õppuste ajal masse ja on igatpidi tarvilik. Temata oleks NKK kindlasti palju mannetum.

Morkiel – aroonia. Mõnele meeldib väga, teine ei suuda aga kuidagi aru saada, kuidas sihukene maitse saab üldse kellelegi peale minna. Või oli selle marja nimi hoopis iroonia?

P.S. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Osaleda saab siin: http://www.spindo.eu/tutti-frutti/. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida!