Posted by: rojukene | detsember 26, 2012

Hommikukohv – kui keeruline see ikka olla saab?

Arvestades minu viimase aja kogemusi, on vastus pealkirjas esitatud küsimusele lihtne ning loogiline: “VÄGAGI”.

Kuna kohvioad on hetkel otsas, aga purukohvi jagub, on kodune espressomasin mõneks ajaks puhkusel. Ilmselgelt on kuudepikkune nupulevajutamine nüristanud mu aju piisavalt, et presskannu jaoks enam oidu ei jagu.

Kui ma vanasti veel oskasin presskannu kasutada, käis protsess nii:

  1. presskannu 2 tl kohvipuru
  2. tassi sorts piima ja 2 tl suhkrut
  3. keev vesi presskannu, natuke lusikaga solberdamist ja siis kaas peale

Tundub lihtne? Höhöö.

Viimasel ajal olen ma ilmselgelt lähenenud hommikukohvile loominguliselt või siis hakkab mul välja arenema varajane dementsus.

Ühel hommikul (kell oli siis kuus, kiirustasin tööle) panin presskannu 2 tl suhkrut ning hetk enne vee pealevalamist hakkasin mõtlema, et kohv võiks vist siiski veidi teist värvi olla.

Paar päeva tagasi õhtusel ajal hommikusööki valmistades (nii juhtub, kui eelmine öö on tööl oldud ja päev otsa magatud) suutsin küll panna presskannu kohvipuru ja tassi suhkru, aga äärepealt oleks piimasortsu presskannu valanud. Jõudsin samuti õigel ajal jaole.

Ja nüüd siis täna suutsin samuti kuivained õigesti jaotada, aga… kallasin värskelt keenud vee hoopis tassi piima peale. Ja kohvipuru jäi esimese hooga hoopis kuivaks.

Dafuq?


Vastust

  1. No vähemalt on meeles, et kuskile peab midagi kallama. Järjekord on jah selline … lotovärk 😀

    • Kui ma mingi neljanda vääraka kombinatsiooni suudan välja mõelda, tuleb presskann ilmselt tasakesi kappi tagasi panna ja lihtsalt tassi pätikat teha 😀 Pagan teab, milliseid õudusi ma näiteks kohvifiltriga suudaksin korda saata, seega parem ei hakka üldse toda varianti kurjaks ajamagi…

      Alati on muidugi variant ka ube juurde osta, kuid see nupupressimise bisnes tundub kuidagi allaandmisena.

      • Vana hea pätikas ongi parim võimalik kohv üldse.

      • Uups, spämmifilter oli liiga agressiivne 🙂
        Pätikaga on jälle see probleem, et liigaktiivsel manustamisel võib lõpp ebameeldivalt puruseks osutuda.

  2. Ei noh, kui valem on liiga keeruline, siis seda tuleb lihtsustada.
    Pane puru kannu ja vala vesi peale.
    Ära mingi koore ja suhkru poole vaata ka, kuni presskannus asi valmis pole.

    Siiralt teie
    Harju Loogiline

    • Äärmiselt mõistlik soovitus iseenesest, kõlab üsnagi lollikindlalt. Aga lollid, nagu mu isiklik elukogemus näitab, on sellegipoolest haruldaselt leidlikud… 🙂

      • Noh…mina teen nii (miinus suhkur, seda ma ei kasuta), ja töötab 😀
        Muidugi kui sinna kõrvale teise tassi veel kiirputru teha, on juhtunud väikeseid äpardusi.

  3. Ma olen vist kah filtrimasinal puru veeanumasse sahmanud. Tükk aega andis jälle välja rookida. Viimasel ajal vaaritan mokakannuga, sellel olen samuti osanud korra kohvi sellesse ossa valada, kuhu vesi käib, aga õnneks on too süsteem tõesti piisavalt lollikindel, et kõik valed liigutused on lihtsalt korrigeeritavad.

    • Vot nii hästi mul veel läinud ei ole, aga ära mulle igaks juhuks ideid juurde anna 😀

  4. LOL ma naersin kõva häälega :D:D kirjuta ikka rohem oma igapäevategemistest, sul kukub see nii toredasti välja!!! Head vana-aasta lõppu, muzi!!! :*

    • Tore, kui Sul tore oli 😀
      Ja Sulle samuti head vahetumist ja veel paremat uut!!! :*

  5. Edasijõudnutele: tee kohvimasinas kohv valmis, võta tass ja vala sinna siis keedukannust külm vesi.


Leave a reply to AbFab Tühista vastus

Kategooriad