Posted by: rojukene | november 3, 2011

Mmmmmm, toit :D

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ostsin hiljuti Kaupsi saialetist omale kana-brokoli quiche’i. Ja alles kassas taipasin vaadata, mis see, raibe, maksab. Maitse oli nii enam-vähem, aga ausalt öeldes mitte oma hinda väärt.

No ja mis sitasti, see… tuleb ise teha.

Kuna inimene on täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse, siis taina ostsin juba valmistehtuna ja kana ei hakanud kah ise prepareerima. Aga ma panen järeltulevatele põlvedele mälestuseks siia kirja, kuidas ma vahelduse mõttes jälle ise süüa tegin.

OM NOM NOM!

Vaja läheb:

  • soolane liivataigen 500 g (€1,46)
  • brokoli (632 g maksis €1,17, aga ära kasutasin sellest heal juhul viiendiku)
  • suitsutatud kanafilee (208 g oli €2,03, käiku läks pool)
  • väike purk šampinjone (184 g, €0,65)
  • riivjuust (300 g, €1,72)
  • mune (3 tk, igaüks €0,107)
  • piima (ca 3 dl, liitri hind €0,61)

Protseduur:

  1. Võta mingi õõnesanum, milles kannatab kooki küpsetada ja millel on väheke kõrgemad ääred. Küpsetuspaber on muide ilgelt hea leiutis, kasuta seda. Pressi sinna tainas sisse, nii et ta jääb ilusasti õhukeselt ja servad on kah seinu mööda üles litsutud. Põhja peale võib noaotsaga mõned augud teha, et küpsetamisel mullitama ei hakkaks. Pista see nali umbes 225 kraadi sooja ahju ja jäta sinna 10-15 minutiks (või kuni siuke ilus kuldne on)*.
  2. Samal ajal võta kolm muna ja klopi need vahule. Mul on olemas paar nõukaaegset visplit, need töötavad alati väga efektiivselt. Lisa maitse järgi soola ja kruusitäis (kui sul ainult mingid friigid kruusid on, siis sorista mõõtekopsikusse umbes 3 dl jagu) piima.
  3. Otsi riivjuust välja ning sega see sinna vedela olluse hulka. Nätsa, kohe läks tummisemaks, on ju?
  4. Võta suitsukana ja lähene sellele agressiivselt mõne funktsionaalse terariistaga. Lõpptulemusena peaks kanast isegi mitte ribad, vaid ainult väiksed hirmunud kuubikud alles jääma.
  5. Imetle oma kätetööd, sest kesse muu ikka viitsib.
  6. Otsi üles konserviavaja, sest ega poes selle peale muidugi ei tulnud, et on ka selliseid seenepurke, mida näpuga avada saab. Ründa agregaadiga šampinjonipurki, kuni see alla annab ja avaneb. Soolvesi kalla minema või joo ära, mul ükskõik, aga pirukasse seda tarvis ei ole.
  7. Brokoli tasuks enne tarvitamist ära pesta, nii igaks juhuks. Ma olin muidugi umbe kaval ja pesin ära ainult need oksad (ma ei oska neid juppe paremini nimetada, aga kuna brokoli näeb niikuinii välja nagu ülicool mikroskoopiline puu, siis miks ka mitte seda sõna kasutada), mis töösse läksid ja panin ülejäägi külmikusse. Brokoli tasub ka juppeks hakkida, aga mitte liiga väikesteks, sest suured rohelised tükid on lihtsalt lahedad. Ja krõmpsuvad pärast hamba all, mitte pole suvakalt sodid. Muide, ma olin miskipärast täiesti veendunud, et see sõna on “brokkoli”, aga vaatasin ÕS-i just for shitz and giggles – see ongi eesti keeles ühe k-ga!
  8. Topi kana ja seened kah sinna kaussi, kuhu munad, piim ja juust läksid. Sega!
  9. Loodetavasti ei ole sa ära unustanud, et paigutasid ennist quiche‘i põhja eelküpsema. Kui oled, on muidugi sitasti… Aga kui see põhi on kenasti kuldne, on õige aeg sinna peale puistata see roheline ollus ning peale kallata see möks, kus on igasugust hüva kraami sees.
  10. Kui kõik läks plaanipäraselt, ei voola kuskilt miskit üle (olgem ausad – selle lisandikoguse peale on kausis olnud mögin üsna tahkeks muutunud) ja asi näeb ilgelt ilus välja. Pista see kõik nüüd veel nii umbes 200 kraadi juures pooleks tunniks (või kuni pealt on kuldpruun) ahju ja ongi kõik 🙂
  11. Söö ja anna sõbrale kah!

You know you want to!

Ehk et see pannitäis õnne ja rõõmu läks mulle maksma vähem kui 6 eurot (kui arvesse võtta rangelt neid koguseid, mis sinna päriselt sisse läksid). Kaupsi saialetis müüdava kraami kilohind oli kuskil €10 ringis, kui ma õigesti mäletan… ja seal polnud isegi šampinjone sees ning kana oli kah üsna maitsetu!

____________________________

* Neid minuteid ei tasu väga rangelt jälgida, kuna esiteks on iga ahi niigi erinev ja teiseks hakkab minu kodus pesitsev eksemplar hingusele minema, mistõttu võivad tulemused tuntavalt erineda.

Advertisements

Responses

  1. Sinu kokanduskirjeldusi on nii mõnus ja humoorikas lugeda, et süüa siia juurde ei tahagi enam, lugemine toidab hästi 🙂

    *Ütleb Jaanika ja paneb kohukese põske.

    • Pagan, ma just lootsin, et äkki hakkab ila tilkuma või midagi… 😀

  2. tegid tuju heaks 😀 (ja kõhu tühjaks:) päriselt, peaksid oma kokaraamatute koolkonna rajama!

    • Jees, Sa pole kaugeltki esimene, kes mulle selle idee välja käib 😛

      Kes teab, kui ma sagedamini kokkama hakkan, siis äkki lausa kaalungi seda varianti.

  3. Muide, värskete šampinjonidega on tõenäoliselt veelgi parem. Konsumi lahtised šampinjonid on päris viisaka kilohinnaga ja neid ei pea erinevalt karbiseentest ostma rohkem kui parasjagu tarvis. Nad ei kaalu ka suurt midagi, nii et paarisaja grammi sisse mahub igavene hunnik seeni.

    • Värsked šampinjonid on grillitult (jalg välja ja kübar täis Merevaiku ning sinihallitusjuustu) jumalikud, aga kuskile hautisse või pizza peale meeldib mulle just neid purgis leotatud liistakaid panna. No on lihtsalt selline kiiks, noh 😀


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: