Posted by: rojukene | mai 9, 2011

Ootan juba huviga uut liiklusseadust

Täna sain taas kord teada, et ma olen ikka üks loll tainas küll.

Nimelt sõitsid ühe Tartu tänava peal kaks keskea kanti liibuvates riietes isast jalgratturit, kõrvuti ja kindlasti mitte 50 km/h. Ühel teisel päeval oli neid lausa kolm tükki reas, võtsivad terve sõidusuuna enda alla, paraku oli mul tookord üsna kiire ja ei viitsinud nendega jantima hakata. Aga täna mul oli piisavalt aega ja tänavaruumi, et neid signaaliga (ohutust kaugusest!) ehmatada ning kiirus maha võtta, et neile natuke hästi öelda…

…ja sain hoopis ise sõimata (ja kõrvalistmel paiknenud Rita kah), et me liikluseeskirja ei tunne õ____Õ No aitäh, kallis anonüümne elundidoonor…

Minu teada on ratturitele eraldatud meeter parempoolsest teeservast, kui ei ole olemas jalgrattateed. Uus liiklusseadus ütleb, et:

Sõiduteel peab jalgrattaga sõitma võimalikult selle parema ääre lähedal. Erandiks on vaid ümberpaiknemine vasak- või tagasipöörde sooritamiseks (LS § 31 lg 2). Nõue tähendab ühtlasi ka seda, et jalgrattaga sõidetakse ühes reas üksteise järel.

No hea küll, lolle ei künta ega külvata, vaid nad kasvavad täitsa ise. Aga see uus seadus on ikka päris põnev:

Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattalt maha tulemata, kuid sel juhul ei ole sõidukijuht kohustatud jalgratturile teed andma (LS § 2 p 100). Sõiduteel liiklev juht peab jalgratturile teed andma juhul, kui jalgrattur ületab sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab (LS § 17 lg 5 p 2). Tee andmisel tuleb juhinduda eesõigusmärkidest, juhul kui need on paigaldatud (LS § 17 lg 1).

See esimene lause viitab ju asjaolule, et peagi on meie liikluses ju toimimas tõeline looduslik valik – ellu jääb see, kellel on rohkem ajusid, KUID need pole asfaldile laiali määritud!

Ja see punkt tõotab ka palju põnevaid seiku:

Jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ja õuealal sõites ning ülekäigurajal ja ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada jalakäijat (LS § 31 lg 5).

No saame nalja näha.

Et mind hoobilt ei tembeldataks lihtsalt nõmedaks autoomanikuks, siis märgin ära, et mina tänava peal sõita lihtsalt ei julge ja nii see ratas mul kurvalt keldris kopitabki. Tartus on küll mitu head jalgrattateed, aga ma saan ju neli korda surma, enne kui ma mõneni neist üldse jõuan! Paari aasta eest oli just selline juhtum, kui üritasin Birxile külla minna (kodust koduni ligikaudu 2 kilomeetrit, mis vähemalt tollal kujutas endast teeääre mõttes rohkem kuumaastikku) ja pidin selle käigus üht suurt ristmikku ületades kaks korda äärepealt auto alla jääma, kuigi ma tegin seda täiesti ausa jalakäijana, ratas käekõrval ja rohelise fooritule ajal…

Advertisements

Responses

  1. Minu meelest on asjad veits paremaks läinud, mina väntan suht mõnuga ringi. Rääkimata sellest, et igale poole tehakse jalgrattateid juurde. Mul sugulased elavad Külitses ja varsti saab isegi sinna mõnusalt mööda jalgrattateed paarutada, ei pea sõiduteel iga kord mõnusalt edasi-tagasi käima, kui mõni veoauto mööda juhtub sõitma.

    • Nojah, ma ütlesingi, et neid on ju küll, aga nendeni ohutult jõuda on minul vähemalt maru keeruline.

  2. Eks too rattaga ülekäiguraja ületamine on lihtsalt seaduse ajakohastamine – liikluses toimub see juba niikuinii.
    Ja ratturite kõnniteel aeglustamine ei tähenda mu arust samuti mingit muutust – need, kes seal sõidavad, on enamjaolt niigi rahulikumad liiklejad. Need, kes ihkavad kihutamist, kõnniteele ei tikugi ja jätkavad autoteel.

    Aga see ratturite kõrvuti sõitmine oli (vanas?) liiklusseaduses mingi valemiga lubatud küll. Organiseeritud grupi põhjendusena vms.

    • Vanas liiklusseaduses ei ole seda eriti täpsustatud, nii et guugeldasin veits asjatundjate arvamuse kohta ning sain targemaks kah.

      Kas jalgratturid võivad kahekesi sõiduteel kõrvuti sõita?
      Liikluseeskiri on jalgratturi jätnud omapead. On vaid öeldud, et jalgrattaga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee parempoolsemal, esimesel rajal. See tähendab, et rattur või ratturid võivad hõivata esimese raja. Kuid ikka ainult siis, kui nad liiguvad autode kiirusega. Sest kui ainult üks rada ongi, tähendab see, et autod saavad sõita ainult jalgratturi(te) tempos. Nii et jalgratturid kõrvuti siiski sõita ei tohiks.
      Teisel, kolmandal jne rajal rattur sõita ei tohi. Mitmerajalisel tänaval vasakule pöörata tahtev rattur peab aegsasti suunduma pärisuunavööndi ääre lähedale – kuidas selline manööver aga tegelikkuses võimalikuks osutub, on iseasi. Igatahes on lihtsam teha vasakpööre mööda ületuskohta, ratast käekõrval lükates.

      Allikas: http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=28916
      (Jaa, ma tean, et link äratab ehk teatud umbusaldust, aga see on intervjuu Johannes Piritaga.)

    • Nii et antud juhul oli minul siiski õigus, kuna tänaval oli ainult üks pärisuunaline rada ning nad ei liikunud sugugi autodega samas tempos. Ja kõrvuti grupis sõitmise kohta ei olnud vanas seaduses ka midagi öeldud, see on mingi leiutis või töötab ainult juhul, kui on mitu pärisuunavööndit.

  3. Ma pean tunnistama, et kui ma sõbrannaga sõidan kahekesi, siis ma küll enamasti sõidan kõrvuti – üksteise järel sõites näed ainult teise väntavat perset, rääkida ei saa, enamik teksti läheb tuules kaduma ja kui ei lähe, tuleb nii kõvasti röökida, et kopsumahust ei piisa…

    Inimene on ikka sotsiaalne olend ju.

    Samas ikka ei laiuta ka keset teed, vaid ikka hästi ääres ja annab valida kohta ja aega, kus sõita.

  4. “meeter teeservast” on nõuka-aegsest liikluseeskirjast mu mäletamist mööda.

    Jalgrattad (nagu ka tsiklid) VÕIVAD sõita sama sõidurea piires kõrvuti.

    Kiirus – see on hall ala: “juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi liiklejaid” – põhjendus: jalad on väsinud ja ratas ka raisk ei liigu kiiremini.

    Kinni saab hakata vaid sellega, et taganttulev auto tuleb ratturitel säändses olukorras läbi lasta. Samas, ise ühiskondliku liiklusinspektori mängimine on enamasti tulutu.

  5. Ahjaa, juhul kui see üks pärisuunaline sõidurida on nii kitsas, et sa ratturist mööda ei mahu ning möödasõit on keelatud, siis sa peadki ratturi tempos tiksuma kuni möödasõit võimalikuks muutub.

    Jalgrattur on ka juht ning suhteliselt suures mahus on tal samad õigused ja kohustused kui autojuhil.

    • Paar kommentaari ülalpool on pasteeritud Johannes Pirita autoriteetne sõna selle teema kohta, ta on ilmselt sel teemal pädevam kui kumbki meist.


Räägi mulle midagi...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: