***

öö haprad liblikatiivad
kergelt mind ripsavad vaid,
ära mu juurest nad viivad
päevased mõtted sedamaid

oo, kaunis hetk, sa viibi veel!
ei taha minna ju magama –
kui puhastuks vaid raske meel
nii lihtsalt, ühekorraga

üks põletav soov on mu rinnus,
mis siis, et mööduvad päevad
ja varsti lähevad linnud
ning puudki tudule jäävad

ikka veel loodan ja ootan,
et juhtuks mu oodatud miski
vist liigselt ette ma vaatan –
vaid vett joob see, kes ei riski…

Advertisements