Posted by: rojukene | juuli 4, 2010

Kuidas ma laagerdusin

Uskumatu, aga tõsi – Hard Rock Laager 2010 oli minu jaoks täitsa esimene HRL. Ega ma muidu polekski vast läinud, aga noh, Finntroll ju 😀 Ja mul on jube hää meel, et ma ikkagi seal ära käisin. Järgmisel aastal on minek raudne laks, kui ainult laagerdumistraditsioon masu-pupu-täpe tõttu otsa ei saa.

Olgu kohe öeldud, et Finntroll oli ausalt väga hea. Kahju ainult, et nad “Aldhisslat” ei mänginud, aga oli nii uusi kui vanu lugusid ning pauer müdistas igal juhul sajaga. Kenad poisid kah, vähemalt eemalt vaadates 🙂

Metsatöll saagis ka vihaselt. Mul oli muidugi eriline egotripp, kui “Äio” (ostsin plaadi kah ära lõpuks, muide) pealt “Roju” kõlama hakkas 😀 Nimelt karjus Markus lava pealt: “Kes on tulnud koju?” Rahvas möirgas: “Roju!” Markus karjus kõvemini sama küsimust ning publik röökis täiesti kõrist “RRROOOOJUUUUUU!!!!!!!!!!!!” Mina kekutasin seal kuskil keskel, päris äge tunne oli 8D Töll pani igatahes jala tatsuma küll, jaa… No ja oli muidugi vaja oma kõri röökides ära rebestada, eks ole. Naised ja mehed karjusid nimelt võidu “heia!” Naised alustasid argliku ja tasase “heiaga” ning kui meeste kord tuli, vajusid kõigil piffidel suud lahti – niivõrd võimas oli see hüüd. Naistele anti uus võimalus ja seekord ei jäänud me teisele sugupoolele eriti alla, olgugi et meid oli arvuliselt vähem 😛 Aga selle dirigeeritud lõugamise tagajärjel on mul täna pool kurku valus, nagu mingi fantoommandel oleks kuskil…

Mayhem oli pehmelt öeldes pettumus. Kõigepealt jäid nad 45 (nelikümmend viis) minutit hiljaks ja kesköö asemel astusid lavale kolmveerand üks. Staaride värk, lava oli vaba juba kella üheteistkümnest… Finntroll oli küll täpne, köhömm. No ja nagu sedasorti muusikaga ikka olema kipub – kodus plaadi pealt kõlab umbe hästi, aga laivis vaadata on kuidagi… halenaljakas. Suured mehed, corpsepaint näos ja ise nii tr00 evil, et situvad ainult veriseid kassipoegi. Pool tundi kuulasin (rekord meie seltskonnas, mulle tundub), siis seiklesin laagriplatsile. Poolel teel sinna oli aga Nailboardi plaadipunkt ning ma tundsin kohe lausa tõmmet sinnapoole, et äkki joppab. Vaatasin siit ja sealt ning küsisin näilise ükskõiksusega, et ega neil pole juhtumisi midagi Tharaphitalt, nii umbes esimest albumit või… Kutt sobras hetke ning tõmbas siis just selle õige plaadi välja nigu niuhti! “Raev” + “Kui varjud põlevad”, ühe CD peal. Mul hakkasid suurest õnnest käed värisema 🙂 Mul oli kunagi “Raev” kasseti peal, aga ma kuulasin selle sõna otseses mõttes ribadeks, juba vist nii 6-7 aastat tagasi. Ja senini polnud ma kuskilt seda plaadi kujul leidnud… Peab vist ikka Nailboardi uudiskirja endale meilikasti sebima, äkki saab veel mõne rariteetse ja ülikõva albumi. “Raev” on igal juhul täiesti puhas kuld mu meelest.

Kui juba nänniga eputamiseks läks, siis skoorisin endale ka ühe nummi ruunidega ja põimmustrilise rõngasristi kaela. No tõesti on numm 🙂 Ilmselt pean ma seda  nüüd suvi otsa kandma, sest see rõngasrist pluss veel kaks kaelaehet suutsid mulle kaela ümber kauni valge võru jätta, nende ümbert on nahk nüüd naaaaatukene teist tooni… 😛

Also: jah, ma ostsin spetsiaalselt telklas hängimise tarvis pileti ja magasin sellegipoolest oma autos 🙂 Hea ikka, kui tagumised istmed saab täitsa alla panna. Eks ta küljekeeramise mõttes kitsavõitu oli (sedaan ju), aga kannatab täitsa tudimist. Igal juhul vaiksem kui telgis… Ainult et kella nelja paiku hakkasid esimesel ööl hambad külmast plagisema ning alates umbes kuuest sai iga pooltunniga akent ca 3 cm allapoole keritud, vältimaks uut ja huvitavat retsepti “hautatud Roju omas mahlas”.

Rohkem bände ma päris lava juures kuulamas ei käinudki, vaid luurasin eemalt. No ei tõmmanud lihtsalt… Söögitelki kostis muss ka päris hästi ära ja söömine on teadupärast ainus töö, mis toidab. Eriti laupäevasel päeval, kui kõik nälga suremas olid ja mitte emmigi süüa polnud, sest toidutelgis otsas oli nii puhas vesi kui ka kõik toorainevarud ja auto päästvate laadungitega oli kuskil punktis X ja alles laagri poole teel. See oli ikka tõsine feil, et Tapper ainukesena toitlustaja oli. Telkla juures olnud putkast sai toit korduvalt päris otsa ning vahepeal käis ka elekter ära ja festivalialal ootasin ma oma fakken sinepimarinaadis notsut laupäeval vähemalt 2 tundi (reedel joppas ja ma sain grilli pealt viimase valmis liha, vaene Mikk pidi veel jupp aega kõhtu koristama). Kui see õnnetu liha ükskord kohale jõudis ja ära küpses, olid kartulid otsas… aga ma tegelikult väga ei virise, mulle anti tuhlite asemel hoopis väga maitsvat juurviljawokki. Õhtul näsisin veel taldrikutäie paellat kah ära ja seda ma pean igal juhul ära märkima, et Tapper teeb tõesti väga nämmat toitu! Aitäh neile kokaonudele ja kassatädidele, kes jaksasid selles jubedas palavuses päev otsa telgi sees suurte grillide ja pannide kõrval püsti olla ning lõppematuid näljaseid horde teenindada! Ilmselt oli korraldajate jaoks niimoodi mugavam, et ainult üks tegija on toitlustamas, aga olgem ausad – see ei toiminud just väga hästi.

Küll aga olid plastpeldikud üllatavalt viisakad. Haisesid nad kolmanda päeva hommikuks muidugi kõik juba üsna võikalt, aga olid siiski üsna puhtad ja vahepeal pandi ikka paberit juurde ka.

Alkoholiraiskaja olen ma kah. Laupäeval imesin päev otsa mingeid lahjasid jooke, kogu aeg oli miskit näpus ja kõrisõlm liikus. Kella kümne paiku õhtul neelasin veel ühe Cooleri alla (siider oli kogu laagrist tilgatumaks otsas; jube jook on see Jahutaja ikka, oleks ma seda varem teadnud!) ja läksin Metsatöllu järgi müttama. Kontsert kestis tund aega ning tagasiteel telklasse mõtlesin korraks sealt puhujate telgist ka läbi astuda. No et puhuks nende telgi pikali äkki või… 🙂 Tõmbasin siis kopsud õhku täis ja kütsin huulikusse, nii et silm punnis. Number kalli aparaadi küljes näitas… 0,0-fucking-0!!! Kuramus, selle raha asemel, mis ma siidrisse paigutasin, oleks võinud pigem veel mõne plaadi osta! Rabasin siis vähemalt nänni kokku ja nüüd mul on pimedas õrnalt helendav kollane kummist käevõru, mis ütleb “sõida kaine peaga” ja sama tekstiga neoonkollane kaelapael, ajutine “tätoveering” ja kleepekas, lisaks veel mitu brošüüri sel teemal, kui palju kulub inimesel tunde, et üks või teine alkoholikogus läbi töödelda. Mõnitavad, raiped, ilmselgelt 😛 Aga noh, mis seal ikka, ju mul siis lihtsalt on nii hea ainevahetus. Ilm oli ka muidugi selline, et pool sissejoodavast tuli järgmise pooltunni jooksul higi näol välja, päike kõrvetas enamuse ikka parajateks keeduvähkideks. Ka mina sain oma kaunist gootijumest lahti – laupäeval oli küll veel hommikul oidu endale SPF30 läga peale määrida, aga pühapäeval istusin ma “korraks” niimoodi telklasse maha, et… noh, kohe lähme minema niikuinii, mis ma sellest ridikülist koos kaitsevahendi ja muu juraga ikka kaasa vean. Right. Ei ole midagi väga hullu, lihtsalt õlapaeltega top on üsna täpselt selga sisse põlenud 😛 Nahka ajama vast ei hakka ja väga valus kah ei ole.

Tänane päev oli muidu tõeliselt mõnna. Kui Vana-Vigalast minema saime, kütsime kõigepealt Türile ja tegime seal söögipeatuse. Türil on nimelt selline koht nagu Krahv Draakula pubi ja nad annavad seal tapvalt hästi süüa. No tõesti nii, et topid viimaseid toiduriismeid endale rusikaga kurku, sest kõht on niiii täis, aga taldrikule kah raasugi ei jäta. Kui ma mõni teine kord peaks veel nii Türile sattuma, et aega on ja kõht koriseb, siis pole ilmselt küsimustki, et kuhu küll sööma minna. Türi tehisjärves käisime väiksel ujumistretil ka, vesi oli 24 kraadi soe 🙂 Hullumaja, ma räägin. Tänane päev oligi täielik suveessents – hea seltskond, ilus loodus, päike, suplus, keelt alla viiv söök…

Appi, juba on kõvasti üle 1000 sõna kirjas, tagumine aeg ilusatest ja toredatest inimestest pilte ka näidata 😀 Bände fotografeerida ei viitsinud, tegin niisama läbuklõpse, vahelduse mõttes.

Tšill ja huumor

"Kuule, kas sa seda lugu tead?"

Vunts tahab silumist

Õllepurgi raputamine on üks lõbus mäng 😉

Erinevad kaitsevahendid päikese vastu - rätik ja vihmavari

Taevas ei ole joonistatud, ausõna...

Peast jalgpall

Kaunis Afganistani naine 😛

Mõni sõi pulgaga sulanud mahlajäätist, maitseb muide täpselt nagu külm marmelaad...

...ja mõni teine üritas ampsata mutantpelmeeni 😀

Advertisements

Responses

  1. 😀 Einoh, tore oli Sind laagerdumas näha. Kõhulihased on siiani valusad. Sellest ma üldse ei räägi, et riided teevad haiget 😀

    • Ja Saaremaa öökullid teevad öhöö 🙂

      P.S. Šeeri pildikama teistele kah, kes sellest huvitet on, Kati igal juhul tahtis seda Afganistani-pilti saada 🙂

  2. Vaadates palju rahvast oli, siis ei usu, et HRL masu-täpe-pupu tõvele alistuma peab. Kui mitte varem, siis järgmise HRL-ini.

    Kahtlemata aasta parim sex-drax-ja-murumängud:D

    • Aasta on ju alles noor! 😛

      Aga jah, järgmisel aastal kindlasti jälle ^_^V Siis on neil ju 10 aastat täis kah ja tuleb ilmselt suuremat sorti pralle 🙂

  3. Õige! Mina suhtun juba ammu oma autosse kui ratastel telki. Lisaks, et Laagris oli täitsa tasemel saun 😀


Räägi mulle midagi...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: