Värskelt kõrgharitud inimestest

Usuteaduskonna listi tuli mõni aeg tagasi üks tore teadaanne. Ma parem lasen teil ise seda lugeda, liigsete kommentaarideta:

Tere,

Kolmapäeval 2. juunil kell [tsenseeritud] (kogu pärastlõunane kaitsmiste blokk algab kell 14.00) kaitseb [tsenseeritud] sotsiaal- ja haridusteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, AÜ) oma bakalaureusetöö teemal “[tsenseeritud]”.
Kaitsmine toimub Sotsiaalteaduskonna majas [tsenseeritud] .

Mõned nopped kaitsmisele tulevast tööst:

• I aastatuhandel eKr tekkisid kaasaegsed religioonid. Nii hakkasid nt kristlased maailma jagama „ristiinimesteks“ ja „paganateks“. (lk 6-7)
• Üldist kasu järgivale suunale vastandub sekularisatsioon (ilmalikustumine, eristumine, sektantlus), näiteks: protestandid ütlevad – ainult Jeesus võib päästa; katoliiklaste järgi suudab abi anda vaid kirik; judaistid peavad endid väljavalitud rahvaks. (lk 7)
• Nii, nagu kristluse kui usundi algelementideks võib tinglikult pidada esseenide kogukonna veendumusi ja maailmavaadet ca 70 a eKr [viide: ENE 2, 1987:615], on kommunismi aluseks Karl Marxi teooriad XIX sajandist. Nende mõlema puhul, nagu kõigi ideoloogiatega aja kulgedes toimub, on iga erineva väljundi tõlgendused algteooriatest erinevad ja eesmärgid kohandatud võimulolijate maailmavaate järgi. Sellest transformatsioonist lähtuvalt tuleb siinses kontekstis rääkida pauluslikust kristlusest [viide: EE 7, 1994:222-223] ja kommunismist, mõlemad selgelt orienteeritud võimu omamisele masside üle, kaalukaimateks esmasteks veenmismeetoditeks massiline vägivald ja masspropaganda. (lk 17)
• Saatana võitmiseks on lubatud kõik võtted, mis seda saaksid võimaldada – inimeste individuaalne ja kollektiivne manipuleerimine, füüsiline hävitamine, piinamine ja sandistamine; maade ja muu omandi vallutamine jõu- või ideoloogiliste veenmismeetoditega. Hüüdlause, mis on kattevarjuks kuritegelikule agressioonile kõlab: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, Aamen!“ See mantra õigustab vägivalda, kaksikmoraali, mõrvasid. (lk 19)
• Isikukultuslikuks elemendiks sümbolina on ristilöödud Jeesuse kuju, keda peab paluma, et saada andeks olemasolevad/olematud patud (kristliku ideoloogia järgi on juba sündimise fakt iseenesest patt). (lk 19)
• 1914 aasta Konstanzi kirikukogul, kuhu [Jan] Hus meelitati valelubadusega vabaks sinna- ja tagasisõiduks, ning kus ta oli lootnud oma vaateid kaitsta mõisteti ta surma tuleriidal. /…/ Jan Husi algatatu viis 100 aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King. (Lk 19)

Kaitsmine on avalik, kõik huvilised teretulnud!

Teate vahendas
[tsenseeritud]
US mag I

Järgnes mõningane diskussioon, mille käigus selgus, et hoolimata teksti absurdsusest ei ole tegemist naljaga. Täna sai lugu veelgi täiendust, kui hr [tsenseeritud] käis isiklikult seda etteastet kaemas ning jagas muljeid teistelegi:

Huvilistele lühike ülevaade toimunust:

Ma olen eelkõnelejaga täiesti nõus, et igale rumalusele ei maksa ülemäärast tähelepanu osutada, aga selle spektaakli äranäinuna pean ma tunnistama, et see oli nüüd midagi non plus ultra… prof [tsenseeritud] oli oma ülesannete kõrgusel ning vähemalt mina sain neist mitte eriti subtiilsetest vihjetest aru, et ka tema pidas seda soperdist täielikuks soperdiseks.
Juhendaja seevastu oli üllatunud, et religioossus võib sedavõrd tugevaid reaktsioone tekitada. Ma ei nimetaks seda mitte religioossuseks (sest akadeemiline diskussioon ei käinud mitte religioossuse pinnal), vaid pigem teoloogiaks, mis tekitas pingeid.

Siinkohal ka lühike retsept neile, kellel on oma tööle vaja teravat “retseptsiooni”: võta distsipliin, millest sa mitte midagi ei jaga, võta juhendaja, kes tunnistab, et ka tema sellest mitte midagi ei jaga, võta see distsipliin oma töö üheks aluseks ja kirjuta kokku mingi hullumeelne jampsimine – hinne-hinne! – sul on selline retseptsioon, millest pajatatakse lastelastelegi.

Ürituse vaieldamatuks tipphetkeks jäi selle lõpp, mil MTÜ Eesti Skeptik esindaja küsimusele “kummast Lutherist siis juttu oli” vastas diplomand “eks ikka sellest mustanahalisest, kes 18 käsku mingi kiriku uksele pani”.
Nagu kirjutab klassik – “tõmbame halastusest eesriide selle stseeni lõpu ette”.

[tsenseeritud] äkki valgustab meid, millise hinde vääriliseks see viimaks hinnati.

[tsenseeritud]

Hindeks tuli, muide, E.

Valus on, väga valus.

EDIT: Kuna sain signaali, et minust ei olnud ikka üldse ilus nimesid üles riputada, on postitus nüüd vastavalt muudetud. Märgin ka ära, et minu eesmärk ei olnud kedagi otseselt mõnitada või parastada, vaid mind haaranud õud bakalaureusekraadi väärtuse osas oli lihtsalt nii ulatuslik, et ma ei taibanud kohe teksti anonüümseks redigeerida.

EDIT vol.2: Postimees kirjutab ka