Posted by: rojukene | juuni 2, 2010

Värskelt kõrgharitud inimestest

Usuteaduskonna listi tuli mõni aeg tagasi üks tore teadaanne. Ma parem lasen teil ise seda lugeda, liigsete kommentaarideta:

Tere,

Kolmapäeval 2. juunil kell [tsenseeritud] (kogu pärastlõunane kaitsmiste blokk algab kell 14.00) kaitseb [tsenseeritud] sotsiaal- ja haridusteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, AÜ) oma bakalaureusetöö teemal “[tsenseeritud]”.
Kaitsmine toimub Sotsiaalteaduskonna majas [tsenseeritud] .

Mõned nopped kaitsmisele tulevast tööst:

  • I aastatuhandel eKr tekkisid kaasaegsed religioonid. Nii hakkasid nt kristlased maailma jagama „ristiinimesteks“ ja „paganateks“. (lk 6-7)
  • Üldist kasu järgivale suunale vastandub sekularisatsioon (ilmalikustumine, eristumine, sektantlus), näiteks: protestandid ütlevad – ainult Jeesus võib päästa; katoliiklaste järgi suudab abi anda vaid kirik; judaistid peavad endid väljavalitud rahvaks. (lk 7)
  • Nii, nagu kristluse kui usundi algelementideks võib tinglikult pidada esseenide kogukonna veendumusi ja maailmavaadet ca 70 a eKr [viide: ENE 2, 1987:615], on kommunismi aluseks Karl Marxi teooriad XIX sajandist. Nende mõlema puhul, nagu kõigi ideoloogiatega aja kulgedes toimub, on iga erineva väljundi tõlgendused algteooriatest erinevad ja eesmärgid kohandatud võimulolijate maailmavaate järgi. Sellest transformatsioonist lähtuvalt tuleb siinses kontekstis rääkida pauluslikust kristlusest [viide: EE 7, 1994:222-223] ja kommunismist, mõlemad selgelt orienteeritud võimu omamisele masside üle, kaalukaimateks esmasteks veenmismeetoditeks massiline vägivald ja masspropaganda. (lk 17)
  • Saatana võitmiseks on lubatud kõik võtted, mis seda saaksid võimaldada – inimeste individuaalne ja kollektiivne manipuleerimine, füüsiline hävitamine, piinamine ja sandistamine; maade ja muu omandi vallutamine jõu- või ideoloogiliste veenmismeetoditega. Hüüdlause, mis on kattevarjuks kuritegelikule agressioonile kõlab: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, Aamen!“ See mantra õigustab vägivalda, kaksikmoraali, mõrvasid. (lk 19)
  • Isikukultuslikuks elemendiks sümbolina on ristilöödud Jeesuse kuju, keda peab paluma, et saada andeks olemasolevad/olematud patud (kristliku ideoloogia järgi on juba sündimise fakt iseenesest patt). (lk 19)
  • 1914 aasta Konstanzi kirikukogul, kuhu [Jan] Hus meelitati valelubadusega vabaks sinna- ja tagasisõiduks, ning kus ta oli lootnud oma vaateid kaitsta mõisteti ta surma tuleriidal. /…/ Jan Husi algatatu viis 100 aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King. (Lk 19)

Kaitsmine on avalik, kõik huvilised teretulnud!

Teate vahendas
[tsenseeritud]
US mag I

Järgnes mõningane diskussioon, mille käigus selgus, et hoolimata teksti absurdsusest ei ole tegemist naljaga. Täna sai lugu veelgi täiendust, kui hr [tsenseeritud] käis isiklikult seda etteastet kaemas ning jagas muljeid teistelegi:

Huvilistele lühike ülevaade toimunust:

Ma olen eelkõnelejaga täiesti nõus, et igale rumalusele ei maksa ülemäärast tähelepanu osutada, aga selle spektaakli äranäinuna pean ma tunnistama, et see oli nüüd midagi non plus ultra… prof [tsenseeritud] oli oma ülesannete kõrgusel ning vähemalt mina sain neist mitte eriti subtiilsetest vihjetest aru, et ka tema pidas seda soperdist täielikuks soperdiseks.
Juhendaja seevastu oli üllatunud, et religioossus võib sedavõrd tugevaid reaktsioone tekitada. Ma ei nimetaks seda mitte religioossuseks (sest akadeemiline diskussioon ei käinud mitte religioossuse pinnal), vaid pigem teoloogiaks, mis tekitas pingeid.

Siinkohal ka lühike retsept neile, kellel on oma tööle vaja teravat “retseptsiooni”: võta distsipliin, millest sa mitte midagi ei jaga, võta juhendaja, kes tunnistab, et ka tema sellest mitte midagi ei jaga, võta see distsipliin oma töö üheks aluseks ja kirjuta kokku mingi hullumeelne jampsimine – hinne-hinne! – sul on selline retseptsioon, millest pajatatakse lastelastelegi.

Ürituse vaieldamatuks tipphetkeks jäi selle lõpp, mil MTÜ Eesti Skeptik esindaja küsimusele “kummast Lutherist siis juttu oli” vastas diplomand “eks ikka sellest mustanahalisest, kes 18 käsku mingi kiriku uksele pani”.
Nagu kirjutab klassik – “tõmbame halastusest eesriide selle stseeni lõpu ette”.

[tsenseeritud] äkki valgustab meid, millise hinde vääriliseks see viimaks hinnati.

[tsenseeritud]

Hindeks tuli, muide, E.

Valus on, väga valus.

EDIT: Kuna sain signaali, et minust ei olnud ikka üldse ilus nimesid üles riputada, on postitus nüüd vastavalt muudetud. Märgin ka ära, et minu eesmärk ei olnud kedagi otseselt mõnitada või parastada, vaid mind haaranud õud bakalaureusekraadi väärtuse osas oli lihtsalt nii ulatuslik, et ma ei taibanud kohe teksti anonüümseks redigeerida.

EDIT vol.2: Postimees kirjutab ka

Advertisements

Responses

  1. :/

  2. Mina sotsiolooge väga kartma.

  3. “1914 aasta Konstanzi kirikukogul, kuhu [Jan] Hus meelitati valelubadusega vabaks sinna- ja tagasisõiduks, ning kus ta oli lootnud oma vaateid kaitsta mõisteti ta surma tuleriidal. /…/ Jan Husi algatatu viis 100 aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King. (Lk 19)”

    See on ikka mu eriline lemmik.

    • See osa on nii haige, et ma ei suuda siiani uskuda, et keegi algkoolist kaugemale jõudnu sihukese lause üldse kuhugi kirja on pannud.

      Ma tegelen parem selle osaga, et ENE on tema jaoks täiesti aktsepteeritav allikas, eriti teoloogiat puudutavates küsimustes… ja ka see käib veidi üle mõistuse.

  4. Kas juhendaja isik on avalik? Või oli see mõni metafüüsiline tegelane- Siberi Jeesus näiteks? (http://www.youtube.com/watch?v=q6OknlMk2Cw)

    • Väidetavalt oli juhendajaks kodanik [tsenseeritud]. Ilmselt on ta päriselt olemas, aga maailm ei kaotaks tõenäoliselt ka midagi, kui teda poleks 🙂

    • Vissarioni kohta – ta on juba tükimat aega Jeesus olnud ja kui rahvas sellega rahul on, no mis seal’s ikka… ta ei juhenda vähemalt lõputöid 🙂

  5. Ma sisu osas ei sekku, sest tunnistan end ise selles osas ebakompetentseks, aga [tsenseeritud] kaitseks võin öelda, et ta andis kick-ass sotsioloogia aluste loenguid kunagi.

    • Ma kordan ennast: Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi saab segi ajada ainult algharidusega inimene. Ka ülejäänud näited ei ole oma olemuselt just spetsiifilisi teadmisi nõudvad. Loe mõttega läbi ja saad ise ka aru, et sellise asja lubamine lõputöösse on ilmselge märk sellest, et juhendaja ikka eriliselt vihkab oma juhendatavat ja muuhulgas ka iseennast. Rääkimata sellest, et keegi üleüldse niisugust jama kirja panna suudab…

    • Mulle ka isand tsenseeritud ülikooli esimesel aastal väga meeldis. 😀 Aga ega ta juba siis eriti endale esitatud töid läbi lugeda ei armastanud. Muidugi nüüd see pööras vist ümber ja hammustas tal p*rsest päris ebamugava tüki välja. 😀

      • Mu meelest ei ole siiski palju nõutud, et õppejõud päriselt ka oma tööd teeks. Ja kui ei ole aega/tahtmist/oskusi juhendada, siis pole vaja ka vastupidist väita…

  6. Tõsi. Käisin ka kohal. Kerge akadeemilise enesetapu maik oli asjal juures (magistrisse vist asja pole) ja noorteoloogide sisenemine+väljumine päris muljetavaldav. Kui ma ise oleks sellise töö kokku kirjutanud… siis kaitsmisele küll poleks julgenud minna. Julge tüdruk. Teoloogid suutsid end vähemalt normaalselt üleval pidada :D. Ma läksin ka selles lootuses et kino saab põhimõtteliselt, olgugi et sellise teemaga normaalse töö kaitsmist oleksin ilmsel ka kuulama läinud.

    • Kas julge või lihtsalt clueless, selles on küsimus… Kaldun millegipärast selle teise variandi poole.

  7. wow. wow ja wow kuidas see inimene üldse selleni jõudis, et baka tööd hakkas kirjutama? olenemata sellest, et teaduslikus plaanis on tegemist ilmselge pasaga, siis ilukirjanduslikus plaanis võib tegemist olla uue absurdikirjandus talendiga. muidugi kõik oleneb sellest kuidas kodanik ise ennast sellesse rolli sobitada suudab.

    • Jääb vägisi mulje, et ta ise seda ei kirjutanudki… Vabandan ette, kui ta seda tõepoolest päriselt tegi ja oli lihtsalt võimetu materjalikuhjas orienteeruma.

      Samas, mina näiteks õpin küll ka psühholoogiat, aga no ma ei hakka kirjutama lõputööd neurokirurgia alal, eks… Võiks endale võtta siiski reaalselt saavutatavad eesmärgid. Ja juhendaja asi on juhendatava tähelepanu juhtida töö puudustele. Kui juhendaja ka matsu ei jaga, siis… noh, võib-olla ei tasu kirjutada sellisel teemal.

  8. Ossapüss. Proovisin 5x midagi veel kirjutada, aga väljendusoskusest jääb vajaka. Niiet – ossapüss.

    • Noh, vähemalt ei võtnud päris tummaks…

  9. Kurb lugu, sattusid kokku 2 “naiivset”. Selle põhjal ei tasu nüüd põhjapanevaid järeldusi teha 😉

    • Kui see juhtum ainukordseks jääb, on mul küll ainult hea meel, ausõna.

  10. Noh, teoloogid nokkisid parimad palad muidugi rahvale vaadata… aga ma kahtlustan et varsti saab Ülikool neilt ka (pool)avaliku kirja. Vaene tüdruk. Kuulsust saab ta sellega rohkem kui oskas oodata 😦

  11. Oi, Rojukene, aga miks Sa tsenseerid? Kaitsmised on ju avalik info ja avalikud üritused. Algul olid Sul ju nimed jms kõik kirjas. Kas hakati ähvardama?

    • Ei hakatud ähvardama, kõik toimub meil tsiviliseeritult 🙂 Üks siin eelnevalt mainitud isikutest tundis lihtsalt muret, et asi läheb liigselt suure kella külge ning tal oli sellest lõputöö kaitsjast lihtsalt hästi kahju. Ta saatis mulle vastavasisulise kirja ja ma siis leidsin, et ei võta mul tükki küljest ära, kui ma nimed siit eemaldan.

      Kes tahab, leiab asjaosalised üles niikuinii.

  12. […] This post was mentioned on Twitter by Erik Allik, Mona H.. Mona H. said: Midagi üliõpilastele: https://rojukene.wordpress.com/2010/06/02/varskelt-korgharitud-inimestest/ Hoiatus: võib mõjuda juhtmestavalt. […]

  13. hämmastav, absoluutselt.

  14. Tegelikult võiks töö autori nime tõesti avalikust arutelust eemal hoida. Kogu vastutust kannavad osakond, komisjon ja juhendaja, kes ta üldse kaitsmisele lasid. Ning muidugi ülikool, kelle all säärased asjad on juba reegliks muutumas.

    Olen näinud iga külje pealt tunduvalt piinlikumaid kaitsmisi. Võssa on pannud nii komisjon, oponent kui, tõesti-tõesti, töö autorid.

    • Seda minagi imestan, et siin ei olnud küsimus ju ainult ühe indiviidi ebakompetentsuses, vaid ikka tõsine tiimitöö on käinud.

    • Oleks see siis esimene, teine või kolmas kord. Minu kogemus näitab, et iga aasta on pea igas osakonnas sarnaseid asju. Läbi ei kukutata isegi puhta plagiaadiga – pannakse ka E ära. Kes seda läbikukutamise jama tahab.

      Juhendaja kaitseks võin pakkuda vaid seda, et suure tõenäosusega on ta lihtsalt tööga ropult üle koormatud. Tead, et osa juhendajaid ei jõuaks füüsiliselt kõikide oma juhendatavate tõid korralikult läbi lugeda, rääkimata läbi töötamiseks.

      Probleem on institutsiooni toimimises, mitte (ainult) töö autoris või isegi juhendajas. Igati piinlik lugu. Eemalt vaadates hea, et avalikkuse ette jõudis. Asjaosalistega empatiseerides – veel parem, kui sündmust poleks toimunudki.

      • See Sinu kommentaari viimane lause on paraku ülim tõde 😦

  15. Juhendaja nimi on Tarmo Strenze ja ta oli minu kursavend. (palun mitte tsenseerida, sellise töö läbilaskmine on eelkõige juhendaja bläkk) Ma küll ei tea täpselt, mis aastal tema lõpetas, sest meil olid vääääga erinevad erialased huvid, aga ta oli juba tol ajal selline müstiline kuju, et mitte keegi ei teadnud, mida ta tõsiselt mõtleb ja mida mitte, samuti, mida ta üldse oma ülitarga jutuga mõtleb. Tema seminaritöö (see asi, mis enne psühholoogia baka täielikku nässukeeramist 3+2 süsteemi poolt eelnes bakatööle) oli nii võimatult tark ja keeruline, et õppejõud ei teadnud, kellele seda arvustada anda, tähendab, kes midagi suudaks aru saada.

    Ma arvasin seni, et ta on ikka aus ja lugupidamise vääriline… aga selle nalja peale peaks ta küll väga põhjalikult ära tõestama, et sellise töö kaitsmisele lubamine oli vajalik ja hea otsus; noh, et jälle saaks arvata, et on aus ja lugupidamise vääriline.

    • Njah, mina temaga kokku puutunud ei ole ja seetõttu ei saa ka seisukohta võtta, et mis ja kuidas. Ma tean ainult seda, et niisugusteke piinlikele momentidele ei tohiks Tartu Ülikoolis siiski läbi sõrmede vaadata. Avatud Ülikool ei ole diagnoos, eks ole…

    • Appikene, see tegelane on mu õe õppejõud ka ja kui õde näitas, mida I kursuse kodutööks taheti, tõusid minulgi juuksed peas püsti…
      Kahe peale selle kodutöö kokku klopsisime, aga nüüd tuleb välja, et polekski eriti vaja olnud pingutada, läbi oleks niikuinii saanud…

      • Eks ole. Tekib küsimus, et kui palju neid õppejõude veel olla võib, kes hindeid randomiseeritult jagavad, kuna neil on targematki teha kui tudengite sodi lugeda…

  16. Ütlen ausalt, mina kadestan sääraseid inimesi nagu tolle töö autor. Olgu mis on, aga üht peab ütlema: eneseusaldusest siin küll puudu ei tule, kui sellise asjaga avalikkuse ette ilmutakse. Pange tähele, ta lööb veel elus läbi, kuigi vb mitte akadeemilise karjääriga. Tra, raisk, tahaks ükski kord elus kogeda, mis tunne on endas nii kindel olla (vabandan sõnavara pärast, aga no võtab vanduma 😀 ).

    On nähtud analoogseid inimesi ka 4+2 ajal, aga kolmeaastane baka toob vist sellised jooned eriti selgelt välja.

    • Ma olen üsna veendunud, et asi ei ole liigses enesekindluses, vaid lihtsalt väga mitme inimese tegemata töös…

    • Ei tea, võib ikka enesekindlust ka olla. Väike guugeldus näitas, et ta on näiteks linnavolikogusse kandideerinud, nii et vähemalt eneseeksponeerimise tahtmist ja eneseusaldust on.

      • Pagan seda teab. Kummaline on aga see, et päris paljud näevad seda kaitsjat õnnetu ohvrina. Siin blogis ehk mitte nii palju, aga paaris teises paigas küll, kus sama teemat kajastatud on.

        No keegi ei sundinud teda relva ähvardusel seesugust tööd esitama, eks…

  17. Doch, doch. On nähtud küll, kuidas selline omamoodi võluvalt enesekindel, impulsiivne ja karismaatiline tegelane raiub vastu nii juhendajale, kes soovitab tööd veel lihvida, muudele headsoovijatele kui lõpuks ka oponendile (paar korda olen ise oponendina tundnud, nagu oleks teerulli alla jäänud – aga käesolev juhtum on loomulikult omaette tase).

    Siinkohal oleks ilmselt ainus variant olnud resoluutne käe ette panemine komisjoni poolt, aga usun, et ka see poleks autorit veennud, et ta midagi valesti teinuks.

  18. Huuuhhhh….
    Olen küll kohanud nii ühe- kui ka kahekordse kõrgharidusega tegelasi, kes ei suuda end väljendada emakeeles ei kõnes ega kirjas, kuid puhtaidioodid nad siiski olnud ei ole… Nüüd siis aga selline lugu… ja veel ülikoolist, mida ikka tõsiseks õppeasutuseks peetakse.
    Mul on piinlik…. Tõsiselt piinlik… Mida see kaitsja küll pidi mõtlema seda tööd esitades???

    • No ma räägin – valus on, lihtsalt valus.

  19. Mina olen näinud tegelast (aitasin tal lõputööd koostada, s.t. pakkusin tasulist vormistamisalast juhendamisteenust, sest tema enda juhendaja olevat “idioot, kes tema sügavatest ideedest aru ei saa”), kellele tuli baka viimasel aastal täieliku üllatusena näiteks see, et lõigus võiks olla rohkem kui üks lause ja et erinevad lõigud võiksid omavahel semantiliselt seotud olla. Ja ka tema oli VÄGA enesekindel ja arvas, et milles props, küll need lollid ka aru saavad…

    • Arvad tõesti, et mul on jäänud veel mingit usku inimkonda, mida kaotada?

  20. TS on äge õppejõud. Sellise nalja läbilubamine võib tähendada tõesti kas seda, et ta ei lugenud tööd ise teps, või hoopistükkis pisikest sotsiaalset eksperimenti. Siinsed ja muud vastukajad tuleks nüüd kokku koguda, süstematiseerida ja talle ära saata. Järeldusi oleks huvitav teada.
    Kui lubate mul vabalt väljenduda – ma kahtlustan, et ta hanitas meid (ja neid).

    • No eks Sa siis süstematiseeri ja saada, kui huvi on, aga ma siiski väga sügavalt kahtlen, et tegu on lihtsalt eksperimendiga. AÜ-s käimine maksab piisavalt palju, et juba see võtab igasuguse taolise eksperimenteerimise rõõmu ära.

  21. Käisin seal kohal ja sirvisin isegi lõputööd ennast. Muljetavaldav, tõesti, kui töö kaitseb ära inimene, kelle ca kolmekümnest viitest ca pooled olid välja antud enne 90 aastat. Nende seas siis ka ENE. Allikmaterjalide seas ühtlasi wikipedia.

    Ilmselgelt jäid puudu – “Lasteentsüklopeedia” ja “Väikese Tomi teejuht Piiblimaailma”.

    • Ühest küljest ei ole siis endal muret – läbi ikka ei kuku oma tööga, isegi kui see on puhas pask.

      Teisest küljest – no mida ma siin üldse punnitan? Äkki antakse juba selle eest A ära, kui oled osanud nii poolenisti teemasse kirjutada ja viited on “päris” allikatele?

  22. Segaste tunnetega lootsin ma kusagil sisimas, et teda läbi ei kukutata. Tema esimene reaktsioon F-ile oleks: “Nojah, kristlased keerasid ära. Aga see ongi ju see, millest ma oma töös kirjutasin. MOTT”. Ja loll pole enam lihtsalt loll, vaid kibestunud/kompleksiga loll – ja sellised on ühiskonnas ohtlikud. Tavaliselt lähevad nad poliitikasse.

    • See kodanik juba ON poliitikas, kui Google just ei valeta.

      • TS kommentaar, kui palju ma mäletan, oli umbes selline: “Edith tuli minu juurde ja ma ütlesin, et mida mina kristlusest tean, ja siis ta tuli uuesti ja uuesti ja uuesti…”

        Ühesõnaga kumas TS muige tagant idee “Loll küll, aga järjekindel”.

      • Nojaa, aga teda ei sunnitud ju relva ähvardusel seda tööd kaitsmisele laskma, ma eeldan..? Samuti oleks kindlasti saanud ka mingi teise teema võtta, kui kodanik nii hirmsasti just teda oma juhendajaks soovis.

        Kõike on ju võimalik korraldada, kui inimestega rääkida selles keeles, millest nad aru saavad :/

        Masendav lugu iga kandi pealt.

  23. Öelge palun ainult, et arstiteaduskonnas niimoodi ei kaitsta, teoloogilised lapsused elame arvatavasti kuidagi üle.

    • Noh… loodame parimat, kuid valmistume halvimaks?

    • Võin lohutada, et arstiteaduskonda saab lõpetada vaid lõpueksamiga. Nüüd siis hakkan vaikselt mõistma, miks selline reegel kehtestatud.

  24. Mina ei saa aru, miks juhendaja nime tuleks tsenseerida, probleem on siin siiski eelkõige juhendajas ja ülikoolis, kui tsenseerida, siis autori nime…

    • No eks juhendaja nimi on kommentaarides tegelikult nii siin kui ka igal pool mujal ka välja toodud. Ja autori nime ei ole samuti eriti keeruline leida.

      See teema on blogosfääri päris marru ajanud ikka, ma vaatan…

      Ja märgiks ka veel korra ära, et Avatud Ülikool ei ole tegelikult diagnoos.

      • see on avalikule kaitsmisele esitatud töö = ei ole vaja tsenseerida autorit, see on kaitsmisele lubatud töö = ei ole vaja tsenseerida juhendajat.

  25. kulla sõbrad, te elate elevandiluust tornis. Töötan ühes kinnisvarabüroos ja kui sain selle kirja, pahvatasin oma laua taga kõvasti naerma. Kolleegid pärima, et mis ma naeran. Ma suht vastutahtmist rääksin siis selle loo ära. Valitses vaikus. Siis seletasin loo ära, aga keegi polnud kuulnudki mingist Lutherist ega veel vähem Kingist mitte midagi. Hoopis mind vaadati imelikult.

    • Mul tekib kange tahtmine nutta. Ausõna.

    • jah, ma töötasin kunagi inglismaal mereäärses kohvikus, kus ühel õhtul peale tööd arutleti, et miks see tõus/mõõn ikkagi toimub. kui ütlesin, et see on kuu tõttu, siis hakati kõvasti naerma ja öeldi, et jajah, see on marsi pärast 🙂
      kinnisvarabüroodesse läksid ka paljud noored “õnne otsima” mingil hetkel

      • õ_____Õ
        X_____x

        Mu enesetunne ei paranenud sellest üldse.

        Miks? MIKS???

        *satub akuutsesse afektiseisundisse ja viskleb veidike vahtu välja ajades põrandal ringi*

        Haridus ikka matsi juba ära ei riku 😦

      • teisest küljest: nad olid seal kohvikus lihtsad, toredad ja rõõmsameelsed inimesed, kes tegid oma tööd hästi ja näisid olevat muidu tublid kodanikud. omamoodi ühiskonna alustalad.
        rahvusülikoolist ootaks muidugi natuke teistlaadi ühiskonna alustalasid 😀

    • Tähendab, kui inimene, kelle töö on kinnisvara ei tea ajaloost midagi, siis see on kahetsusväärne, aga mitte märkimisväärne. Kui inimene, kelle töö, uurimine, keskendub kristlusele, ei tea seesugust asja, siis on asi ka märkimisväärne ja väga kurb.

      Kui ülikool seda asja positiivselt hindab, siis on ülikool läbi kukkunud.

      • mul on kuri tunne, et inimene, kelle erialaks kinnisvara, võiks ikka arhitektuuri- ja majanduse ajaloost üht kui teist teada.
        Et kellelegi nt tuudoriaegset villat pähe määrida vms.

    • see, et ümberkaudu leidub lihtsameelseid, ei ole piisav põhjendus ise lihtsameelne olla. ülikoolil oleks kohatu seada latt selle järgi, mida teab üks või teine rühm inimesi, ega ta tegelikult ei seagi. kõige tõenäolisemalt on see “tööõnnetus”, mitte juhendaja peen eksperiment ja enamik otsustajaist taipas liiga hilja, et saasta on tekstis liiga palju aga ju seal siis oli midagi ka positiivseks kvalifitseeritavat, et 50% (=E) kokku suudeti bilansseerida.

  26. Vikipeedias on Konstanzi kirikukogu toimumise aastaarv 1415 – seega ei saa vikipeedia kasutamist ette heita.

    • Kui jutt Husist, siis peaks rääkima pigem 1414aastast, sest just selle aasta novembris saabus ta Konstanzi ja detsembris ta arreteeriti.
      Järelikult aastaarv 1914 on lihtsalt trükiviga.
      Kuid selles lõigus on ka sisuline viga.
      1914 aasta Konstanzi kirikukogul, kuhu [Jan] Hus meelitati valelubadusega vabaks sinna- ja tagasisõiduks
      Mitte küll päris viga, kuid liiga lihtsustatud kajastus tollest sündmusest, nii umbes kaheksanda klassi tasemel. Kaitsekirja andis keiser Sigismund, aga kui Hus oli arreteeritud ja kui ta sõbrad selle peale protestisid ning süüdistasid kirikukogu imperaatori vande rikkumises, vastas paavst Baldassare Cossa (Johannes XXIII),et tema pole kellelegi mingit lubadust andnud ja ei pea ennast seotuks Sigismundi lubaduse pärast.

  27. Toonases pedas andis Jüri Selirand meile väga põhjaliku ülevaate Eesti esiajaloost. Semestri jooksul iga nädal võtsime läbi kõik leiukohad ning ta seletas, millise nöör- või kammkeraamika kilde on leitud mingist kohast. Kui palju jne. Ma tunnistan, et ei suudaks ühtegi fakti praegu meenutada.

  28. Väga lõbus lugemine:) Eriti meeldis mulle lõik, mis väidab, et samal ajal kui kohalikud zepeliinide tootmisega tegelesid,põletati ketsereid tuleriidal ja et Martin Luther King viib Husi ürituse võiduka lõpuni aastal 2014. Elame-näeme

  29. mis siin muretseda. kui maailmas oli miljard inimest, siis neist oli kultuursed ja haritud umbes miljon. nüüd on maailmas kuus miljardit inimest ja neist on kultuursed ja haritud 1,5 miljonit. progress ja edasiminek!

  30. Ok, see kahe Lutheri segiajamine on sulaselge lollus. Aasta arvus on aga trükiviga. 9 asemel peaks olema 4.

    Aga kõik need lõigud mis on enne kahe nimekaimu segamini ajamist on sellised millega ka mina nõus olen. Kui vaadata kristlust kui ideoloogiat ja võrrelda seda teise ideoloogiaga kommunismiga.

    • Küsimus ei ole ju nõusolekus või mittenõusolekus, küsimus on argumentatsioonis. Ja need ei ole teaduslikku argumentatsiooni kuuluvad laused. See esimene väide, ma tahaksin küll teada, kuidas autor “kaasaegset religiooni” määratleb jne jne Ei, ma ei taha seda kommenteerida, paha hakkab kui ma pean neid asju veel kriitiliselt pulkadeks võtma.

      Veendunud ateist nagu ma olen.

  31. Minu nägemus asjast:

    http://www.skeptik.ee/index.php/2010/06/03/kuhu-lahed-rahvusulikool/

    • Kui pime juhib pimedat, siis kukuvad nad mõlemad auku 🙂

      Eriti abituks kujunes ajalooliste näidete osa. Kui autor teadis, et kommunistlikuks repressiivorganiks oli KGB ja NKVD

      Kas need olid kommunistlikud repressiivorganid või NSVL-i omad? Kas kommunism võrdub NSVL?

      siis kristluse repressiivorganina nimetas ta invkisitsiooni, mis tegutses aga vaid 8 sajandi jooksul 20-st ja mille vaatlemine ühtse organisatsioonina või üleüldse ühtse nähtusena on äärmiselt keeruline.

      Kui rääkida kristlusest kui ideoloogiast, siis ei saa mingit juttu ollakahest tuhandest aastast, vaid peab alguseks võtma selle aja kui kristlusest sai võimu religioon. Ka NKVD-d ja isegi VTšK-d polnud olemas enne kui bolševikud võimule said.

      • Kristlusest sai võimu religioon juba 4. sajandil, inkvisitsioonini läks sealt üksjagu aega.

      • KGB ja NKVD siiski tegutsesid suurema osa kommunistliku ideoloogia kõrgajast ja kõige suuremas seda ideoloogiat rakendada püüdvas riigis. Rääkimata sellest, et neil oli mõju paljude NSVL-i satelliitriikide vastavatele teenistustele. Ma ei viitsinud selle kallal norida, see on minu arvates veel lubatav lihtsustus.

      • Kõrgajast = ajast, mil tegemist oli võimuideoloogiaga sinu määratluses.

      • Ma arvan, et arutelu kas kommunism võrdub NSVL on selle töö kontekstis ikka täielik kõrgpilotaaž 😀

        Aga sellel teemal annaks uurimust kirjutada küll, kuid ma kardan, et isegi doktoritööks liiga mahukas ettevõtmine. Kes sellise teema üldse bakatööks kinnitas?

  32. to: notsu

    Ei olnud see päris nii. Neljandal sajandil polnud kristlusel veel ilmalikku võimu, alles pärast seda kui Pippin Lühike 756 aastal kinkis paavstile maad, said nad hakata tasapisi tiibu sirutama. Ja ka siis polnud paavstidel veel täielikku iseseisvust ja nad olenesid ilmalikest valitsejatest.
    Alles 11-12 sajandil said paavstid täieliku võimu.
    Ja palju sealt enam aega inkvisitsiooni tekkimiseni?

  33. to: Kriku

    Võrrelda saab ainult võrreldavat. Ja kui bolševikud tulid võimule 1917 ja NKVD loodi 1922, siis paavstidel läks küll veidi rohkem aega Esimesest Lateraani kirikukogust 1123 aastal kui saavutati pea täielik võim kuni 1184 aastani, mil Lucius III ja Friedrich Barbarossa leppisid kokku, kuidas piiskopid ketsereid jahtida tohivad ning et ilmalikud võimud on kohustatud nende määratud surmaotsuseid täitma.

    • No see, et bolshevikel kiiremini läks, on ka loogiline – neil olid ju eeskujud, kust malli võtta täiesti olemas. btw, minu arusaamise kohaselt ei olnud kristlased esimesed, kes usust taganejaid tapma hakkasid

  34. to: Oudekki

    Kommunism ei saa võrduda NSVL, sest nagu Engels kirjutas, peab kommunistide võimuvõtmise esmaseks eesmärgiks olema riikluse likvideerimine.
    Sa vist ei vaidle vastu, et NSVL oli riik?

    • Mnjah, tulles Emiliast, mille majanduse kommunistid õitsema panid, olen ma viimane, kes NSVL-i ja kommunismi vahele võrdusmärgi paneb. Samas, väita, et NSVLis ei olnud võimul Kommunistlik Partei ju ka ei saa 😀

      Aga ma lihtsalt viitasin, et arutelu kommunismi ja NSVLi üle on selle töö kontekstis ebamõttekas, sest autor näitab oma absoluutset asjatundmatust juba palju selgemates asjades, kommunismini ei ole vaja jõudagi, enne kui on selge, et inimene teemat ei valda. Kuidas TÜ harimatuse eest kraade jagab, ma ei saa aru – ja pealegi ta on ju ka mingi õppekava läbinud? Misasja talle õpetati?

      • Kas sõnnikule sildi “sai” külge kleepimine muudab sõnniku saiaks? 🙂

      • Pigem oli tegemist parteiga, mis nimetas ennast kommunistlikuks. Tegelikult vaid Hruštšovi ajal pööras ta ennast näoga kommunistlike ideaalide poole. Teised juhid olid pigem riigimehed kui kommunistid.

        Töö kohta ei oska midagi kosta, sest pole sellega tutvunud, siintoodud tsitaadid on muidugi parajad pärlid küll

  35. Paraku on asi siiski nii, et juba Rooma Impeeriumi viimases otsas oli võim kristlaste käes. Notsul on õigus.

    • Kaua pärast seda Rooma riik püsis?

      Ei saanud kristlased bolševikega võrreldavat võimu enne 12. sajandit.

      • Lääne-Rooma – sadakond, Ida-Rooma üle tuhande aasta. Päris preesterkeisrit seal ei tekkinud, aga kirik oli riigiga ikka päris tihedalt seotud.

      • Ütled ise, et preesterkeisrit ei tekkinud, järelikult polnud kristlik ideoloogia võimu aluseks.

        Kuid üldiselt on asi selles, et kui me hakkame võrdlema kommunismi ja kristlust, siis mida me võrdleme? Enamasti kristlust kogu tema eksisteerimise aja jooksul ja kommunismi kui NLiitu. Need ei ole sugugi võrreldavad nähtused.
        Kui kommunismiks peame NLiidus valitsenud režiimi, siis tuleb ka kristlust vaadelda kui paavstide absoluutset võimu ehk siis alates 12. sajandist.
        Sel juhul võime rääkida NKVD-st ja inkvisitsioonist, kristlikust ja kommunistlikkust terrorist, sõdadest oma ideoloogiate levitamiseks jne.
        Samas ma ei imesta, et tolles bakatöös pole asjale sedamoodi lähenetud, sest kristlased püüavad hoolega selgitada, et kõik need kuriteod, mis toime on pandud, pole seotud kristlusega, tegemist on vaid võimuahnete inimestega, kes ei olegi õiged kristlased. Kuid samadelt alustelt ei vaadelda NLiitu – kõik seal toimunu, on kommunismi kuriteod.

      • Hispaanias ei olnud samuti preesterkuningat ja sealne uusajal kuulsaks saanud inkvisitsioon allus kuningavõimule (erinevalt keskaegsest) – kas sa tahad sellepärast väita, et Hispaania inkvisitsioon ei olnud kristliku võimuga kuidagi seotud?
        Enivei, see, millega me siin praegu tegeleme on samuti ülearu kõrge pilotaaž.

      • Hispaania inkvisitsioon on ikkagi paavsti ja Hispaania kuninga ning kuninganna kokkuleppe tulemus.
        Mida tugevamaks muutus Hispaania, seda väiksemaks jäi paavsti võim sealsete inkvisiitorite üle, aga päris ära ei kadunud ta Hispaania inkvisitsioonikohtute lõpetamiseni 1835 aastal paavst Pius VIII poolt.
        Kui huvitab, siis sel teemal on väga hea raamat, Llorente “Hispaania inkvisitsiooni ajalugu”.

        Oli küll olemas ka inkvisitsioon, millel polnud paavstidega mingit pistmist. Peeter I asutas 1711. aastal Venemaal oma inkvisitsiooni, aga see oli suhteliselt lühiajaline eksperiment ja kaotati 1727. aastal.

        Arvad, et kõrge pilotaaž? Peab hoidma samasugust taset kui tolles bakatöös?
        Hoiame pealegi. 🙂

  36. Jajah, parabellumeid neil tõesti ei olnud 🙂

    • Parabellumeid polnud ka bolševikel, nagaanid ja mausrid ainult.

  37. […] Värskelt kõrgharitud inimestest Usuteaduskonna listi tuli mõni aeg tagasi üks tore teadaanne. Ma parem lasen teil ise seda lugeda, liigsete […] […]

  38. Miks on asjaomaste inimeste nimed tsenseeritud? Rahvas peaks ju oma parimaid poegi tundma.

    Selle viis korda üle võlli tõmmatud poliitilise korrektsuse varjus saavadki sellised asjad juhtuda. Praegu juhendab kodanik Tsentuurio juba tõenäoliselt järgmist maniipulit marsisammul pilaklassikasse sammuvat tööd.

    Hardo Pajula

    • Kui sa viitsiksid lugeda, siis oleksid sa targem järgmiste teadmiste võrra:
      1. miks on asjaosaliste nimed tsenseeritud
      2. mis on asjaosaliste nimed

      Miks peab samadele küsimustele sada korda vastama, sest inimesed lihtsalt ei vaevu eelnevat juttu läbi lugema?

  39. Löpetasin Tartu ülikooli 1978.a., õppisin 5 aastat, ilma igasugu arvutusteheteta. Kaitsesin diplomitöö hindele”5″. Mingit kraadi selle eest ei antud, kuigi praegu (vist) on olnud kaalumisel omistada taolise hariduse omandanutele ikka mingi kraad kah, kui nad tahavad. Aga minu reageeringu mõte on hoopis selles, et kui ma vahete-vahel ikka virisesin, et kui pahal ajal meie õppima pidime, millist “punast udu ” kuulama olime sunnitud, tõeliselt oluline kirjandus olikättesaamatu, KGB-hirmus ei tohtinud avameelselt rääkidagi filosoofilistel teemadal, mis noort mõtlemis-ja õppimishimulist inimest vaevasid jne. jne., ühesõnaga, et sain ikka kehvakese hariduse küll, siis pärast seda lugemist siin ei hädalda ma enam IIALGI_MITTE IIALGI oma hariduse üle. Ja- INIMESED, OLGE VALVSAD! Kus see kirjas on, et arstiteaduskonnas midagi sellesarnast juhtuma ei hakka!? Pretsedent on Alma Materis olemas,kõik edasine on ainult aja küsimus…

  40. Tunnistan, et rida-realt ei lugenud, Te kirjutasite seal tõepoolest mingist abstraktsest signaalist, mis olevat kusagilt saabunud.

    Jaksu!

  41. Olen antud õppejõu üliõpilane, oma ainet tunneb ta väga hästi ja teoreetilisel tasandil seletab arusaadavalt, ka koduseid töid ja eksameid hindab pigem rangelt kui leebelt.Üsna palju peab vaeva nägema ja tema tööstiiliks on,et inimene peab oskama oma sõnade ja mõtetega sotsioloogilisi teooriaid seletada.Nii et õppemetoodika suhtes ,vähemalt minul , kriitika puudub.
    Küll aga on mul tihti loengutes ja seminarides “klomp kurgus” tema ütlemiste kohta, stiilis : ebamaise (Jumala) uskumisega seotu on täiesti mõtetu ja aja raiskamine (ma olen kristlane) või: “need naised,kes midagi muud teha ei oska, sünnitavad lapsi” (ma olen paljulapseline ema) või “abielud lagunevad, sest naised ei viitsi suhtega vaeva näha” jms….harjununa “kristlase=usuhull” ja “paljulapselise=assotsiaal” sildistusega, ma ainult muigan-lihtsalt vahel mõtlen,et miks peab seda kuulama ülikooli seinte vahel.
    Ärge siis ühe ebaõnnestunud töö pärast meie teaduskonda maatasa tehke:) Ilma pingutamiseta ja õppimiseta ei saa ka meie siin läbi 🙂

  42. leidsin anekdoodi

    Strenze: “Mis on ISCO?” Tudeng: “Sellest oli tekstis juttu.” Strenze: “No ma ei viitsinud nii põhjalikult lugeda.”

    http://cornerstuff.kolhoos.ee/stories/storyReader$108

  43. Endiselt arvan, et kõik kaitstud diplomi- ja bakatööd peaks kohustuslikus korras netis avaldatama.

    Ja ootan järge alternatiivajaloo jutustusele “Kui Martin Luther olnuks neeger”.

    • Selle järje pead Sina saama! Ennist Nirtiga vesteldes suutsin ma tuletada uue ajaloolise tõe, mille toon ära siinsamas kommentaaris.

      Jan Hus oli samuti neeger. Mustanahalise Lutheriga leidsid nad teineteist peaaegu silmapilkseltning armusid. Nende armastuse vili oligi Jeesuse teine tulemine, aga kuna see sündis ebapühast ühendusest, vaikis katoliku kirik kõik maha. Mõlemad vanemad tapeti kah igaks juhuks maha, meieni jõudnud põhjendused on kõik fabritseeritud. Veel on tõestamata, kas kodanik Kaldma on nende kauge järeltulija, kuid praegused tõendid viitavad seesugusele järeldusele küll…

      Veel või aitab?

      • või äkki hoopis… The Last Scion? Jee.

        Rufus: You are the great great great GREAT great grand-niece of Jesus Christ.
        Jay: So that would make Bethany… part black?

      • EIIII! See on ju konkurentide teooria!!!!

  44. Senimaani on vaikitud ka Jan “Jaana” Husi ja kahe Martin Lutheri kolmikabielust, eks?

    /ajalookirjutamine on lahe 😀

  45. Mis need magistritöö nõuded olidki? Ehk tõesti aitab.

  46. Te ei ole üldse korralikult seda tööd jälginud, ma vaatan. Jaana Hus ei saanud kuidagi ihulikult Martin Lutheriga üheks saada, sest tolle tulemist me alles ootame.

    • …kuigi võimalik, et Husi munarakud säilitati ja 2014. aastal valmistatakse Husi ja Martin “Marta” Lutheri munarakkudest järglane nagu miška.

      • Vaat-vaat, sinna ongi koer maetud!

  47. Arvan, et 3-aastane baka on kurjast. Eriti kurjast on 3-aastane baka AÜs. Olen ise mõlemad üle elanud, nii 4-aastase (usuteaduskonnas muuseas) kui ka 3-aastase AÜs (filoloogia, ja tuleb tunnistada, et kui 4 aastat usuteadust läbitud poleks, oleks ma loll nagu saabas, sest isegi igas sügavalt filoloogiaalases loengus sain endamisi mõelda, et ahh, sellest rääkis Lehtsaar, aga sellest Kasemaa jne jne). See nn bakatöö on minu arvates mõttetuse tipp. Kirjutasime Urmas Pettile samamahulisi kursusetöid, Roosimaa viskas kunstkäkerdise laia kaarega tagasi, kui talle viited ei meeldinud.
    Praegused bakad võiksid äkki mingeid eksameid teha, mitte selle referaadiga pullida. Samas ma saan aru – magistrikandidaadid peavad saama mingigi teadusliku töö kirjutamise kogemuse, kuid küsimus on, kas teadustöös täielikult kogenematu inimene (aineteks on ainult mingid “sissejuhatused”) suudab miskit teaduslikku 20-25 leheküljel edastada?
    Ja loomulikult kerkib siin üles igipõline küsimus kvantiteet (mis võrdub teadupoolest rahaga) vs kvaliteet. Mina, loll ja maailmakauge humanitaar, olen siiski kvaliteedi poolt.

  48. Lugesin kommentaarid läbi ja imestasin.
    1) Töö on muidugi haige ja ilmselt ka autor.
    2) Haigetega ümberkäimine on raske ja keeruline ja kõrvalt otsutada arsti vigade üle on väga raske – mõni haigus ongi kurva lõpuga. Nii et kurb lõpp ei ole alati arsti süü.

    Persoonidest – kõike ei määra roll kaitsmisel, ega ka õppejõu rangus. Kuivõrd meil on teadusülikool (nii nad väidavad), siis võiks asjaosalisi hinnata nende teaduspanuse järgi ka.
    Üldiselt tundub mulle, et suur hulk sotsiolooge (põhiliselt nendest on ju jutt) tegelevad teaduse nime all sokkide suus pesemisega, tulemus sõltub materjalist ja meetodist.
    T. Strenze poolt teadusena kirjutatu (ma ei arvesta magistrit, kus ta üritas luua kõikehaaravat maailma mudelit) on täiesti heal tasemel – adekvaatne meetod, mittetriviaalsed ja põhjendatud järeldused.
    H. Kääriku kirjutatu paistab silma teoreetilise erudeeritusega ja (tegeliku) eluga kontakti puudumisega. Tema teaduslike huvide keskpunktis on reformatsiooni võtmetegelaste teoloogilis-filosoofilised nüansid – sellest siis ka otsustav hoiak.
    Hindajatena on nad vaatlusalusest episoodist erinevatel positsioonidel – Strenze pigem range ja mõtet nõudev ja Käärik paneb igasugusele mahu täiskirjutamisele positiivse hinde. Muide, nad jagavad kabinetti ja Käärik oli Strenze magistri juhendaja… Nii, et asjad on pisut keerulisemad kui esialgu tunduda võib.

    Samas, ma ei viitsi hakata siinse kommentaariumi tekstides näpuga järge ajama, aga … kui palju on siin ennastmõistetava tarkusena esitatud faktivigu ja vildakaid ja põhjendamatuid seisukohti – palju!
    See viimane sai kirja pandud soovitusena mõtiskleda ennastmõistavuste mõtlematute avaldamiste üle. Selle lollaka baka töö autorgi tegi sama.
    Eks oma harimatuse demonstreerimisekski tuleb kohta valida.

    Minagi nõuan õppekvaliteeti ja pean selle saavutamise ainukeseks teeks rangemat hindamist. Aga (taas aga) see, et teised ümberingi saavad hinded õppimata kätte ei takista mitte kellegi endal õppida. Nii Strenze kui Käärik on õppejõud ja inimesed kellelt on mida õppida (isegi teoloogidel)

    • No ma ju räägin, et kõik on süüdi, mõni rohkem ja mõni vähem. Ei ole mina kedagi eraldi risti löönud (heh heh).

      • Tegemist on laiema õppekvaliteedi probleemiga – kes tellib muusika…
        Võib ka öelda, et praegune õppekvaliteedi hindamise süsteem ei ole otseselt seotud rahastamisega.
        Kui oluline osa rahastamisest on tudengi poolne ja tudeng on huvitatud mitte kõrgetasemelisest haridusest, vaid lapsepõlve pikendamisest, siis ei olegi midagi paremat loota.
        Probleem vaimse töö (õppejõu töö) proletariseerumisest on vana – selleteemaline Max Weberi 20. sajandi algaastatel kirjutatud artikkel on kunagi Akadeemias avaldatud. Viimane põhjalikum selleyeemaline eestlase kirjutatud põhjalikum artikkel ilmus vist 2001 Akadeemias (autorit peast ei mäleta)… Töö protatariseerumine tähendab siin proledele iseloomulikku suhtumist.
        Praegu on välja toodud (tüüpiline) üksikjuht ja peksa saab vale inimene (Strenze).
        Olen nõus kõrghariduse peksmisega ja olen nõus sotsiaalteadlaste peksmisega, aga ei ole nõus Strenze peksmisega – tegemist on noorema põlvkonna ühe kõige väljapaistavama sotsiaalteadlasega, kes eristub massist positiivselt.
        Kui sama haigeid lõputöid kirjutakse massiliselt (isegi magistri tasemel), siis see konkreetne töö ajas tagajalgadele teoloogid (eelduslikult kristlased) ja kommunitliku maailmavaatega inimesed (keda päris normaalseteks pidada ei saa).
        Vihased kommentaatorid võiksid minna kuhugi pehmesse teaduskonda ja lugeda läbi näiteks viimase kümne aasta baka tööd… Võin öelda, et mina olen seda teinud! Ja pilt on üsna kurb. Kuid mitte palju kurvem kui näiteks mõne ministeeriumi poolt tellitud sotsiaaluuringute lugemine.
        Asjatult antud baka kraad viib alla baka kraadi renomee…
        Samahaige teksti tellimine juba kradueeritud sotsiaalteadlaselt?

        Mis te arvate, kust tuli Eestisse kujutlus, et laen on sissetulek? Leidub sotsiaalteadlasi ja institutsioone, kes väidavad seda praegugi (masu kolmandal aastal)…
        Täielikku rahuldust mittepakkunud vastastikusel nõusolekul toimunud seksuaalvahekord on võrdsustatud vägistamisega…

        Mille poolest need näited on paremad mustanahalisest Lutherist?

      • “Gradueeritud” kirjutatakse nõrga g-ga, muide.

        Ma õpin ka ühe erialana AÜ-s teoloogiat. Ei ole paksu rahakotiga lollakas, ei ole kristlane, ei ole kommunist ka. Kas tead, selline idiootsus ajas mind närvi sellegipoolest.

        Keegi ei keela sul välja tuua teisi juhtumeid, mis on sama haiged kui see keiss. Minul oli andmeid antud konkreetse juhtumis osas ja – oh üllatust! – see siin ka kajastamist leidis.

        Mul on sellest teemast juba nii kõrini, et ma hea meelega keeraks kommentaarid siin üldse kinni, aga siis tõuseks rahvas ilmselt üldse tagajalgadele – kõigepealt ma tsenseerin peasüüdlaste nimed ära, et neid lintšima ei hakataks ja siis ma ei lase veel arvamust avaldada kah!!!

      • Mina olen viimase nelja aastal bakatöid lugenud ja retsenseerinud – ning midagi nii hullu ei ole mulle küll lugemislauale sattunud.

  49. Lugesin oma postituse üle ja nentisin kurbusega õigekirjavigu.
    Palun vabandust!
    Loodan, et puuduvad komad ei takista mõtte mõistmist.

  50. [tsenseeritud]

  51. Vaadake seda: https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?LastNameFirstLetter=S&PersonVID=39570&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx

    Tegemist on juhendaja Strenze eksperimendiga, vaadake millega ta kolmel viimasel aastal tegelenud on…

    • Kui tegu oleks eksperimendiga, oleks see nüüdseks juba teada.

    • Vaadates neid publikatsioone ja teadustegevust, ei saa ma üldse aru, kuidas ta on kvalifitseeritu ligilähedastki teemat juhendama. Kuidas ta üldse seda tegema sattus?

  52. Postimees kirjutab ka – http://www.postimees.ee/?id=272337

    • märkasin kah, huvitav, kas said siit infot?

  53. seda pilti nähes (http://files.hot24.ee/2010/06/4800188102.jpg) tuli kohe see kaitsmine meelde.

  54. […] Värskelt kõrgharitud inimestest […]


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: