Tüng, värdjas

Ma tean täpselt, mis tunne tal on.

Pärast enam kui kuu aega kestnud kandideerimist ühele töökohale, mida ma väga tahtsin, sain ma täna kirja, mis põhimõtteliselt ütles, et “keegi teine oli parem, palju õnne – saate edasi tööd otsida!” Sealjuures sain ma kõikidest voorudest läbi ja ikka päris heade tulemustega… Mis ma siis valesti tegin? Või ma lihtsalt ei meeldinud neile, sest ma olen liiga [sisesta ükskõik milline omadussõna]? Tahaks vähemalt teada, et mis nurka siis (maha) lihvida vaja on…

Ning ei, üheski tööportaalis ei ole mitte ühtegi tööpakkumist, mida ma isegi kaaluksin. Või noh, mõni on muidugi, aga enne tõuseb päike solgiämbrist kui sellistele positsioonidele minusugust kogemusteta ja tõupuhtust tõestavate paberiteta isikut otsima hakatakse. Ja valdav osa pakkumistest on ikkagi progejatele, keevitajatele ja müüjatele. No ei sobi, noh!

Lisaks veel juurde fakt, et mul on ikkagi rõõm olla kinnisvaraomanik – 2 korterit on 2 korterit… 😦 Alates 1. juunist vabaneb Võru kesklinnas ühetoaline korter (27,1 ruutmeetrit), kus on eraldi köök ning WC ja vannituba on kokku ehitatud. Soe vesi, keskküte jne. Kui teate kedagi, kes teab kedagi, kes teab kedagi, kes tahaks Võrus korterit üürida, siis palun mulle sellest märku anda.