Posted by: rojukene | veebruar 18, 2010

Need ohtlikud soovid…

Miskipärast kipub mul nii minema, et kui ma avastan ennast näoli pasahunnikust, siis ühel hetkel libiseb mu peast järjekordselt läbi üks ja seesama mõte: “Kurat, ise ma ju soovisin seda!” Ehk siis minu siirad soovid lähevad enamasti ikka täide, jah. Only with a horrible twist.

Viimasel ajal on mul meeletult kiire olnud ja ma olen sageli kirgliselt mõelnud, et oleks rohkem aega vaja, mitte millegagi tegeleda ei jõua. No ja nüüd ma siis saan – kuu aja pärast olen ka mina Õige Eestlane – kodulaen kaelas ja koondatute ridades.

Tööandjale ei saa ma midagi ette heita, kuna iidamast-aadamast tarkvara vahetati nüüd lõpuks välja ning sellega seoses ilmnes, et neil ei ole mulle lihtsalt enam tööd anda. Kui hetkel jätta kõrvale mure raha pärast, siis… ühest küljest mulle väga meeldis mu kodune töö ilma kolleegideta, selline omaette nokitsemine. Teisest küljest aga on juba mõnda aega nii, et motivatsioon seda teha on madal, mingit arengut või edasiliikumist ei toimu. Võib-olla ongi aeg edasi liikuda…

Nõme tunne on ikkagi, kui tööst ilma jääd.

2010 tundub olema täiesti uute alguste aasta. Peaaegu igal rindel toimub mingisugune hüvastijätt ja uuele rajale astumine. Mõned neist on mulle veel täiesti tundmatud ja teadmata. Saab näha, kui lihtne või keeruline see edasine teelpüsimine olema hakkab… Aga kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellel oleks mulle tööd pakkuda, siis andke mu pihta tuld, eks ole.

Advertisements

Responses

  1. Mh, WP sõi mu kommentaari ära.

    Tahtsin öelda, et jama lugu, aga ma parem ei lohuta, inimesed tavaliselt tahavad selle peale mulle peksa anda.

    Horrible twist (be careful what u wish for) ja ajatäide:

    http://www.movies-links.tv/s/wishmaster.html

    • Mhmh, ega see “oh sa vaesekene, mis sinust ometigi nüüd küll saab?”-variant minu poolt ka eriti sõbraliku vastuvõtu osaliseks ei saa niikuinii.

      Filmist olen palju kuulnud, aga ma ei taha viimasel ajal üldse õudukaid vaadata, pigem mingeid komöödiad, mis mõtlemist ei nõua ja muigama panevad. Horrorit on niigi kuidagi liiga palju, ei taha seda juurde jõllitada, samas kui positiivsetest emotsioonidest jääb päriselus kuidagi vajaka…


Räägi mulle midagi...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: