Posted by: rojukene | detsember 30, 2008

Natuke veel ja ongi küpse!

Tänavune aasta, see tähendab. Aga helgemad pead jagasid selle niisamagi välja, kohe täitsa ilma vihjamata. Mulle tundub, et kuna ma täna õhtul niikuinii lähen ühe sõbra ärasaatmispeole (viis kuud Budapestis, jee), siis homme õhtul võiks ju uue aasta täitsa alkovabalt vastu võtta. Et äkki tuleb siis meelsamini või parem (oh, pretty PLEASE?) või värki. Taksojuhid hõõruvad ju niikuinii suurest õnnest käsi ja võtavad topelttasu nii sõidu alustamise kui kilomeetri pealt, aasta eest oli vähemalt küll nii.

Sõitmisest rääkides… Käisin eile siis seal Loll-linnas jälle ära. Koosolek kestis kõva 30 minutit ja nii ma tolknesin kohapeal natuke kauem ning sõin Buffalos sooja lõunat ja suhtlesin natuke inimestega kah. Üsna totter oleks olnud hakata kohe tagasi kütma. Vähemalt sai päeva heategu tehtud ja alaealisi tibisid (2×2 tk) šokeeritud… aga mis nad siis hääletavad minu auto peale 😀 Ei, ma tegelikult ka ei teinud neile midagi, ma lihtsalt panin Stephen Lynchi üürgama ja käitusin nii nagu tavaliselt. Selleks ajaks, kui ma Tartusse tagasi jõudsin, oli aga juba täitsa pime. Ei noh, muidu poleks midagi, aga mul tekkis mingil hetkel väga raskesti kontrollitav (v)iha auto kinni pidada ja ühele tüübile mitte just kõige hellemini tulekustutiga korduvalt vastu pead koputada. Ah et miks? No kujutlege, et te olete roolis. Ilm on elusitt, mööda- ja vastusõitjad lirtsatavad muudkui musta pori näkku (hea, et klaas vahel on), on pime ja vastassuunavööndis liiklejad ei tea, milliste ilmastikutingimuste korral eesmisi udutulesid tegelikult kasutatakse. Jõuate taas omaette kiruda, kui äkitselt ühe järjekordse valgusreostaja lähenemise tõttu teile nagu tunduks, et nende tulede eest oleks just kui miski läbi vilksatanud. Oh imede ime, viirastusega kohakuti jõudes avastate, et tegu on jalgratturiga, kes sõidab 70 km/h piirkiirusega alas sõiduteel ILMA ÜHEGI FAKING HELKURITA!

Ma sepitsesin juba kavala plaani valmis. Peaks hankima neid tavalisi kõvu helkureid ja orgunnima osavate käte ringi või midagi. Selle käigus teritaks helkuritest shurikenid välja, harjutaks natuke ning hakkaks neid siis ööpimeduses pilduma kõigi nende pihta, kes liiga ootamatult vaatevälja ilmuvad. Ma mõtlen, et umbes kuues laip, verine helkur sügaval kolba sees kinni, peaks äkki pointi ka ülejäänud elanikkonnale kohale tooma? Et noh, kuigi mu auto näeb momendil välja nii, nagu ma oleks sellega kuivkäimlast läbi sõitnud, siis see ei tähenda tingimata, et ma tahaks oma kojameeste küljest veel ka kellegi veriseid soolikaid lahti harutama hakata. Siinkohal tahaksin siiralt südamest tänada kõiki neid jalg(ratt)ureid, kes ennast nähtavaks on teinud. Eriti kiidaks seda tundmatut, aga leidlikku kodanikku, kes enda esiletõstmiseks lausa mingi punase vilkuva jubina kuklasse kinnitanud oli 🙂 Soovilugu oleks “Laip on laip”, tänan tähelepanu eest.

P.S. Ma nägin unes erakordselt filigraanset, õhulist ja peent skulptuuri, mis kujutas endast suurt lossi. Ainult et see oli kokku pandud… well, ninakollidest. Kes mu unenäo ära seletab? 😀

Advertisements

Responses

  1. Unenäo seletuseks – uuel aastal pead kõik õhulised ja peened taiesed tegema omast materjalist … mis on selgelt suht keeruline??? Külm aitab…


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: