Posted by: rojukene | november 11, 2008

Rojumobiilist ja muust

Talv tuleb autojuhtidele alati ootamatult, aga mulle seekord mitte. Väljas on kümme kraadi sooja ja mul on naelkummid all, jee. Nendega oli muidugi igavene tsirkus, kuna ma algul tükk aega kaalusin varianti vanad talvekad uuesti alla lükata, aga lõpuks ikkagi loobusin sellest. Üks rehv oli juba enne minu kätte jõudmist nimelt äärest kannatada saanud (ei taha teada, mis jõhkra jõuga see veljelt maha kistud oli) ja mina, sellest faktist õndsas teadmatuses olles, läksin sellega eelmisel sügisel rehvivahetusse. Sealsed härrased ütlesid, et nad panevad selle mu masinale küll alla, aga ei garanteeri, et see näiteks juba 400 meetri pärast mingit ilget jama ei põhjusta. No ja vaagisin, mis ma vaagisin, lõpuks jõudsin ikka järeldusele, et parem sel kuul eriti nukra säästueelarve peal olla kui iga talvise sõidu lõppedes õndsalt ohata, et “seekord jäin ellu!”

Otsisin netist välja mingi tüübi, kelle rehvikuulutuse all oli märge, et lisaks sellele komplektile on tal neid müüa veel hulgim. Suhtlesin temaga ja mainisin, et ma ei tahakski liiga uusi ja kalleid rehve, vaid otsin midagi umbes kaheks talveks. Niikuinii tahetakse meil ju lähiaastatel naastud ära keelata, mis mõttega sinna alla siis koledal kombel pappi pritsida. Kodanik pakkus mulle eluhead diili – 4 rehvi koos paigaldusega 1200 EEK eest. Et kahekaupa ta ei müü. Ma mõtlesin natuke ja leidsin, et NII odavalt ma ilmselt kuskilt mujalt ei saagi, mis seal siis ikka – ongi enam-vähem võrdselt kulunud ja sama firma toodang, erinevalt mu eelmisest talvekomplektist…

Leppisime kokku kohtumise ühe Annelinna poe juures. Sealt sõitsin tal sabas garaažini, kus rehve hoiti. Noh, kummid nägid üsna ok välja, naelad tundusid enam-vähem normaalsel hulgal sees istuvat, mustrit on kah veel umbes kuus millimeetrit alles… miks ka mitte. Rehvid auto peale ja teise garaaži, kus siis “töökoda” asus. Selleks ajaks oli mul juba kergelt kahtlane tunne, et kuskil on raudselt mingi konks, eriti kui ma pidin neile selgeks tegema hakkama, miks ma tahan, et paremad rehvid tagumisele teljele läheksid. Nad vaatasid mind nagu lolli, aga rehmasid siis käega, umbes et “teeme nii, nagu tädi tahab – peaasi, et tädi ei nuta”. No ja kui töö tehtud ja rahast juttu tuli, siis selgus, et ei-ei, ta kohe kindlasti ei öelnud mulle telefonis, et rehvid ja paigaldus on kokku 1200… Kuna kogu diil oli olnud suuline, polnud mul loomulikult millestki kinni kah hakata, kuigi ma olin vägagi veendunud, et number “1700” ei käinud meie vestlusest kordagi läbi. Lõrisesin omaette ja käisin uuesti pangaautomaadi juures, et veel üks viiesajane sealt välja rebida. Rahustasin ennast mõttega, et 300.-/tk poleks ma vist eriti mujalt niikuinii naelkumme saanud, nii et mis seal siis ikka. Jõudsin garaaži tagasi ja küsisin arvet. Seepeale hakkasid tüübi silmad kergelt vilama ja ta seletas, et ta mulle teenuse eest tegelikult ei saa arvet kirjutada, ta saab ainult rehve ja varuosi müüa… Nii et arve järgi ostsin ma rehvid 425 EEK tükist ja velgedele said nad imeväel. Vanake Hottabõtš käis külas, noh.

Ma olin veel mõnda aega päris tige, et ta mulle kohe õiget hinda ei öelnud ja noh, muidu ka jäi kuidagi mõru maik suhu. Eriti pärast seda, kui ma oma saldoseisu vaatasin. Õnneks on rehve valesti alla panna võrdlemisi keeruline (muster jookseb kõigil rehvidel ühtepidi, ma hiljem kontrollisin), seega ei tohiks ehk mingit jama tekkida. Kevadel võtan ma nad varakult ära ja saab ühe talve veel läbi, edaspidi oleks ilmselt mõistlikum juba naastuvabaks hakata.

Ah jaa, seda kah veel, et mul on nüüd päris load käes ja järgmised 10 aastat, kui ma just nime vahetama ei hakka, ilutseb selle peal eriti imelik foto, just nagu ma ette ennustasin. Väga halb, et nüüd on nõue pildistamisel prillid ära võtta (võimalik, et piisava veenmisjõu korral oleks ma saanud ka prillidega pildi klõpsida, aga ma ausalt öeldes ei vaevunud selleks lahinguks valmistuma ja võtsin foto jaoks prillid ära)… Põhimõtteliselt näen ma seal välja nagu kummitus, kuna heledad juuksed sulandusid kabiiniseinaga ühte ja pilti vaadates tekib mulje, et mul on halo pea ümber. Birxi kommentaar oli, et ma nägevat välja nagu Ingrid T*hismaa… No vähemalt mitte nagu 1rja, õnneks 😛 Ja kui ma tahan, et ARK mu auto tehnilises passis ühe totra vea ära parandaks, siis peaksin ma (loe: liisinguori) pangal laskma endale volituse kirjutada, et mul on üldse õigus lasta sinna paberile parandusi sisse viia, ning seejärel laskma oma auto ARK-is üle mõõta. Kuna ma olen teadupärast loomult laisk inimene, siis vaid seetõttu ma küll pangatöötajaid tülitada ei viitsi. Parem räägin kõigile, kui meelde tuleb, et tegelikult on mu Megane 1827 mm kõrge ning lühematele ainult tundub, et nad sellest üle vaadata saavad 😀

* * *

Mis siis veel… Halloween tuli ja läks, korra käisin kah GenKlubi/Pärmivabriku peol. Kuna ma olin autoga ja mul oli ladina keele kodune töö pooleli, siis väga pikalt ei passinud.

)

The 3 pretty living dead girls (and some random d00d) 🙂

Zombilik välimus tuleb ületöötamisega liigagi kergelt kätte...

Zombilik välimus tuleb ületöötamisega liigagi kergelt kätte...

Huumor seisnes selles, et mind ja mu ekstragootilikke kaaslannasid peeti tänaval emodeks 😀 Mingid mööduvad roosad plikad ütlesid tänaval kõva häälega meie kohta “Emod!” Saate aru??? EMOD!!! XD Me pidime endid ribadeks naerma. Roosad tädid ei saanud aru, miks. Selgitasime, et emode ja gootide vahel on terve suur kuristik. Nemad vastu, et “kuidas nii, mõlemad käivad ju üleni mustas!” Püüdsin küll neid harida, et “emosid kutsutakse nii, kuna nad on emotsionaalsed… gootid, noh, mitte nii väga :D”, aga nad ei tahtnud mind ikkagi uskuda ja läksid hoopis ära.

* * *

Vahepeal proovisin koos Jyrkaga ära koduse kirsilikööri. Maitses nagu portvein, siukselt… rosinaselt. Väga hea ja odav oli, ei tulnud nagu mõtet ka, et peaks äkki kõrtsust midagi juurde ostma, kuigi väljas mängisime suht varaste tundideni 😀

* * *

Õppetööga olen tegelenud. Kirjutanud koduseid eksameid, hambad ristis (kohati ikka VÄGA ristis). Praegugi on üks essee pooleli, teemaks loovuse olemus ja küsimus, kas see on subjektiivne või negatiivne objektiivne (EDIT 12.11: nagu näha, ma OLENGI totaalselt sooda, alles nüüd märkasin, mida ma kokku kirjutasin). Paradoksaalsel kombel kaob igasugune loovus minus kohe, kui ma Wordi lahti teen.

* * *

Mingil öisel hetkel mööda Rüütli tänavat kõndides hakkas minu ja Jyrkaga plõksima üks väga purjus tüüp. Kõigepealt üritas ta Jyrkale selgeks teha, et just Jyrka oksendas pingi kõrvale röögatu loigu. Kui Jyrka teda umbuskliku näoga põrnitses, hakkas härra mulle sama asja selgeks tegema, ainult et peategelaseks olin selles versionis hoopis mina. Ma siis vaatasin talle üsna lähedalt otsa ja ütlesin äärmiselt sisendava häälega, et minu arvates tegi selle sinna hoopis tema. Härra sai vihjest aru (mu veenmisjõud on üpris suur, kui tarvis), võttis süü omaks ja taganes veidi. Meie astusime rõõmsal sammul edasi. Natukese aja pärast küsis Jyrka, et kas ma ikka panin tähele, et sellel tüübil olid nukid verised… Khm, jah, aitäh, et varem ütlesid 😀 Kuigi ega see teadmine poleks ilmselt midagi muutnud kah. Värvilised okseloigud võivad küll teatud menüü korral kaunid välja näha, aga see ei tähenda, et ma neid tahaks kingituseks saada, eriti veel võhivõõraste käest.

* * *

Muidu on nii, et ma tahan juba väga puhata. Sel nädalavahetusel ehk saab kah. Ja kui eriti hästi läheb, saab lausa mitu tundi täiesti teises reaalsuses veeta, täringud pihus. Stressi on viimasel ajal maru palju olnud (ja tundub, et seda eriti vähemaks ei jää kah lähitulevikus) ning kirsiks tordi peal on see, et homme lähen ma natukeseks noa alla ja saan paarist suuremast sünnimärgist lahti. Kunagi ilmselt ka ülejäänutest, aga mitte selle ühe korraga. Ma niigi ei salli arsti juures käimist, aga igasugused lõikumised ei meeldi mulle absoluutselt. Body modifications on huvitaval kombel teine teema.

* * *

Ja et pikk postitus lõppeks positiivsel noodil: 12.12.08 olen ma ilmselt kuskil Tallinna kõrtsus, sest üks ülikena põhjanaaber, kellega augustis kontserdil tutvust sai tehtud, väisab taas kord meie pealinna 😉 Õujeee, ma ütlen, õujeee! 😀 Öömaja tuleb veel leida…

Advertisements

Responses

  1. Sinu puhul on loovus siis negatiivne nähtus 😛
    Aga kuhu juhilubade pilt jäi? Tahaks ka Su aupaistet näha 😉


    Rojukene: ma alles nüüd nägin, et ma olin soodase peaga kirjutanud ‘subjektiivne või negatiivne’, teine sõna pidi loomulikult olema ‘objektiivne’! 😀

  2. Nii, palun, tegin eraldi postituse lausa piltide tarvis 😛

    Ja tegelikult on selline mõiste nagu “negatiivne loovus” kah täitsa olemas, aga minu probleem on pigem ületöötamine ja krooniline inspiratsioonipuudus.

  3. Jeee! @positiivne noot 😀

  4. No ma räägin, vägagi jeeeeee ju 😀


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: