Posted by: rojukene | oktoober 8, 2008

Piinlik moment ei hüüa tulles

Mul on aeg-ajalt sellised perioodid, kui ma suudan äärmiselt tobedatesse situatsioonidesse sattuda ning neil hetkedel on mu suurim soov omada kameeleoni oskust taustaga ühte sulada. Paraku pole pelgalt soovimine mulle seda siiani võimaldanud, peab muid variante proovima… Tänane hommik oli järjekordne näide sellest, et mõnel päeval ei tahakski eriti üles tulla.

Minu tavaline hommik näeb välja nii – ärkan (reeglina üsna vaevaliselt), lükkan sussid jalga ja kobin kõrvaltuppa tööle. Riidessepanek, hommikusöök ja muu sarnane on teisejärguline, oma kohvini jõuan ma tavaliselt heal juhul alles keskpäeva paiku. Noh, olin saanud natuke aega tööd teha, kui järsku kuulsin, et keegi keerab välisust lukust lahti. Nojah, ju siis vend tuleb või midagi… Tuligi. Selgus aga, et sugugi mitte üksi!

– “Oi, kas te olete nii vähe riides?”
– “Ee, jah, mis siis?”
– “No ma võtsin ühe sõbra kaasa, tahtsin talle oma tuba näidata.”

(kaob hetkeks minema)

– “Ma panin ta nüüd vannituppa kinni, võite minna ja mingi hommikumantli peale visata.”

Jaa, OTSE LOOMULIKULT olin ma öösärgis!!! Ja noh, ta sõber polnud kah just kõige koledam. Minu ainuke lohutus on, et ma polnud seda tüüpi varem näinud, ilmselt ei näe ka enam. Ma loodan. Sest see oli ikka päris piinlik… Ning jah, meil on kombeks peresiseselt aeg-ajalt teietada, kui jutul irooniline maik man.

Aga üldiselt on kõik praegu nii halvasti, sest ma pole juba tükk aega nii vaene olnud. Ma saan Tartu mõistes oma töö eest päris head palka, aga ülikool, raisk, oli märkimisväärselt semestri hinda tõstnud 😦 Ja loomulikult täiesti ette teatamata. Kui mul ka õnnestub sel kuul kuidagi nii hakkama saada, et ma oma krediidi kallale ei lähe, siis järgmisel kuul on mul sissetulekud sõna otseses mõttes väljaminekuteks (arved, rehvivahetus, lubade vahetus ja nii edasi) täiesti ära planeeritud, nii et “elamiseks” üldse midagi ei jää. Ma ausõna ei kujuta ette, mis saama hakkab… Väljas saan ma käia ilmselt kas ainult autoga (takso maksab liiga palju) ja mitte midagi ostes või peavad mu sõbrad-tuttavad mind endale külla kutsuma (ja juhul kui nad tahaksid minuga koos väikest veini maitsta, siis mulle hommikuni ka öömaja pakkuma). Võib ju enesele kinnitada, et seda rohkem mul koolitöödeks aega jääb, aga ma tean juba ette, et tegu on võrdlemisi õõnsa lohutusega. Ma lihtsalt ei ole võimeline enne viimast minutit oma ajusid liigutama.

Mis rehvidesse puutub, siis ma pean lihtsalt lootma, et see veljelt mahavõtmisel veidi rebenenud äär peab ka selle talve vastu, kuna mul lihtsalt ei ole pappi, et uut kummipaari osta. Ja sõna “uus” ei tähenda siin “tuttuus”, vaid “kasutatud”. Kuigi juba eelmisel sügisel hoiatati mind töömeeste poolt, et nemad ei anna mingit garantiid, et see rehv mul näiteks 300 meetri pärast ka veel all on 😦

Ja nagu sellest kõigest veel vähe on, olen ma suutnud oma selja jälle kuidagi ära väänata. Ilmselt peaksin ma nüüd mõni aeg ainult kõvasti kinninööritud korsetiga käima, äkki siis ei tee endale kogemata valesti liigutades väga palju haiget…

Ähh. Positiivset külge vaadates – päris nälga ma ei jää ja lageda taeva alla keegi mind ehk kah ei viska, kuna ma elan vanemate juures. But that’s about it. Jaanuari algus laseb ehk veidi vabamalt hingata, aga sinna on veel hea tükk aega. Ja ka siis pean ma kokkuhoiurežiimil elutsema, kuna kevadsemestri eest tasumiseks on vaja kõvasti kokku hoida. Põhimõtteliselt maksan ma poolaasta eest peaaegu terve kuupalga, ainult et mul on ju auto, fotoka ja arvuti liising kah kaelas, aaaaargh… Aga vähemalt pole mul õppelaenu võetud!

Ma arvan, et ma vaatan nüüd natuke jälle seda toredat sarja kahest ja poolest mehest. Vähemalt ei mõtle ma sel ajal oma viletsa majandusliku seisu peale.

Muide, kured lendasid just mu majast mööda. Talv ei ole enam kaugel.

Advertisements

Responses

  1. Aga miks sa õppelaenu ei võta?

  2. Nagu mul veel vähe finantskohustusi oleks! Hmm, äkki võtaks SMS-laenu hoopis… Jaa, see tundub särava ideena!

    (Not really.)

  3. Kohustus käivitub peale õpinguid ju … siis, kui oled vinge erialase töökoha saanud. Peaasi, et see poleks Peetruse uksehoidjana!

  4. Roju, öösärgis pole ju midagi paha, kui ta on sobivas toonis ja tegumoes ning piisavalt läbipaistev…või nii noh…

    Ja rahade seisukohalt olen sinuga 100% nõus – parem praegu grammikese kokkuhoidlikumalt elada, kui pärast mitu aastat võlakoorma all ägada. Hoidku jumal, kui veel kunagi lapsed ja pere sinna juurde peaks tulema…:)

  5. Siidivend: õppelaenu saavad taotleda ainult täiskoormusega õppijad. Kuna ma olen täiskohaga tööl, ei saa ma statsionaaris õppida. Järelikult olen ma kaugõppes. Kuna ma olen kaugõppes ja oman nii põhi- kui kõrvaleriala, juhtub tihtipeale, et mingid loengud kattuvad ning mul ei õnnestu pakutavast endale ainepunktide osas täiskoormust kuidagi kokku keevitada, see aga on vastuolus laenutingimustega. Ja mis puutub tagasimaksmisse, siis liisitud asjad saab vähemalt väga suure jama korral maha müüa, aga laenu ei osta keegi. Ning ma ausõna ei näe Eestis just liiga suurt nõudlust religiooniõpetuse õpetajate järele.

    Naine: paraku ei olnud tegu eriliselt kauni ja kepika rõivaesemega, rohkem nagu praktilise väärtusega asi on 😀 Kodanik ex kunagi ühelt palavalt ja tolmuselt maalt tõi, kollast värvi puuvillane ja peal on tanki pilt ning kiri ‘My soldier has the biggest gun and he knows how to use it’. Aga öösärki see venna sõber isegi ei näinud, ta nägi mind yukatas, mis on oluliselt siivsam. See-eest kuulis ta vestlust…

  6. eks need ilusad mehed tulevad, jah, alati parajal momendil…

    ja yukata on igastahes väga nunnu!

  7. no ikkagi võtke ometi, sms laen! saate ju seljakoti tasuta pealekauba…

    (siinkohal meenub lõik ärapanijast, kus peeter oja selgitab, et kui hommikul ärkad mälukast ja koleda pohmelliga ning sul on seljakott seljas, siis on öösel JÄLLE sms laenu võetud…)

  8. Ta kuulis ainult vestlust ja sa nimetad seda piinlikuks??? Me ei usu ilmaski, et lause /“Oi, kas te olete nii vähe riides?”/ peale ta kujutas endale ette puuvillases öösärgis naist. Ja siis mingi tropp, keda ta siiani sõbraks söandas nimetada paneb ta vannituppa kinni, et sa jõuaks hommikumantli hankida!!!!!

  9. Noh, ei saa öelda, et ta oleks väga kõvasti protestinud selle vannituppa sulgemise osas… Point oli pigem selles, et vend siin korteris juba ammu enam ei ela, ma ei osanud absoluutselt aimata, et ta veel mingi võõraga sisse sajab. Hommikui on maailm mu jaoks niigi õrnas tasakaalus, ei pea üldse kõvasti raputama 😛


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: