Posted by: rojukene | august 25, 2008

Hocico = <3

Ma saan aru küll, et ma olen viimasel ajal pidevalt nädala jagu blogimisega maas, aga no pole miskit parata.

Igatahes sai eelmisel laupäeval (16. augustil) Tallinnasse põrutatud, et gootidiskost ikka täiega osa võtta. Kõigepealt tabas mind mingisugune meeltesegadushoog, mille käigus ma tundsin, kuidas minus hurdakoera kompleks välja lõi (ehk siis gaas põhja ja sellest kaubikust, mis mulle ette keeras, iga hinna eest mööda… põhimõtte pärast ei ütle, mis spidomeeter näitas, aga seda oli omajagu). Ilmselt oli tegu asjaoluga, et kuna pealinnas on kõigil pidevalt kuhugi jube kiire, tuli ette võtta väike aklimatiseerumine. Selgus, et ma isegi veel natuke jagan matsu kesklinnas sõitmise osas. Ainult et kui ma Maxi juurde jõudsin, pidin ma tegema tiiru ümber kvartali, kuna õige sissesõidutee oli osavalt ära maskeeritud. Vähemalt sai mulle osaks igati soe vastuvõtt rõõmsa peni ja muhedate inimeste poolt. Peale selle anti ka head sooja sööki, ma olin täitsa loksutatud ja puha 😀 Vahepeal jõudis kohale paar noormeest, kes teoreetiliselt pidid koos Maxiga Mähele minema; seal on üks maja, kus oli tol õhtul päris palju tuttavaid inimesi mu Tallinna-perioodist. Noh, sinna nad igatahes ei jõudnud ja mina ei tea, mismoodi, aga seal Mähel saadi umbes nii aru, et ma käin oma pidus ära ja lähen vaatan siis kah nende näod üle. Mulle tuli see jutt järgmisel päeval igatahes paraja üllatusena 😀

Väga kaua Maxi juures ma ei tiksunud, sest kodanik Koll oli teisel pool telefoniliine juba väga nõudliku häälega. Mis seal ikka, toppisin läätsed silma ja lasin endale korseti ümber tõmmata. Maxi oli väga pettunud, et ei saanudki mulle põlve vastu selga suruda ja siis nööridest kiskuda – läks niisamagi ilusasti kinni. Ainult et nad pidid ennast kolmekesi puruks naerma, kui ma oma niigi valutava seljaga ja kokkunööritud korsetiga üritasin oma põlvini nahksaapaid jalga saada XD Põhimõtteliselt suutsid nad minu kah irvitama ajada ja noh, päris omapärane tunne on, kui õhk otsa saab ja hingamiseks peab ennast püsti ajama, aga kiireid liigutusi teha pole võimalik 😀 Vähemalt oli korsett selles mõttes õhtuks hea valik, et see hoidis mind võrdlemisi ühes asendis ja ma ei teinud endale rohkem liiga.

Noh, lõppeks jõudsin ma siiski linna ja leidsin Kolli & Co üles. Natuke üritasin pilti ka teha, aga kuramuse hämaraks kiskus juba ning statiivi polnud kah kuskilt võtta, nii et kõige teravamad kaadrid sealt just ei tulnud, aga miskit ikka.

Very badass indeed 😀

Võtsime natuke õlut enne kontserdile imbumist ja igati muhe oli. Suvalised võõrad tulid juttu rääkima ja uurima, et kas me kah Hocicot kuulama lähme ja millalgi liitus meiega Evka kah… No ja mul ikka jutt jooksis ning seetõttu tuli meil Kolliga järjekordne geniaalne äriidee – OÜ Sünnitusabi! No et kui omal jõul raskeks hakkab minema, siis helistage meile, me tuleme neegrimusiga kohale… Siia üks täiesti hull PWNED by plunger pilt kah juurde, kuigi mitte päris teemakohane:

Meil on varemgi palju häid mõtteid tulnud. Näiteks see, et me peaksime teraapiateenust pakkuma. No et inimesed maksavad meile rasket raha (pluss tasuta joogid ja tubakas) ning vastutasuks pannakse nad meiega 24-ks tunniks kinnisesse ruumi. Siis nad alles saavad teada, kui normaalsed nad tegelikult on 😀 Lisatasu eest võime kaasata ka külalisesinejaid. Ja kõik on rahul 8)

Noh, igatahes tegime aega parajaks ja olime vahepeal tunnistajateks tõelisele tragöödiale. Nimelt oli üks noormees juba kaks kuud tagasi pileti ostnud, aga teda ei lastudki sisse. Sest ta oli seitseteist ja pool. Aga mitte kuskil ei olnud mu meelest märget, et sissepääs alates 18. eluaastast… Teda oli tõesti kurb vaadata, eriti kui ta üritas ükskõik millisest mulgust kuidagigi sisse pääseda. Lõpuks vahetas ta pilet siiski omanikku ja tüüp pidi nukralt alla andma. Meie läksime aga sisse.

Uksel tervitas mind translation fail:

Omaette nummi muidugi.

Kuni Hociconi veetsin ma suurema osa ajast õues, sest seal oli lihtsalt mõnus. Muusika ei tapnud kõrvu ära, suitsu sai teha ja valgustus oli tõeliselt õdus. Ja mingil hetkel toimus teatav rahvuslik segunemine, nimelt vahetati Evka Hanna vastu 😀 Nii siis läks, et soome poisid rääkisid Evkaga ja Hanna suhtles minu ja Kolliga. Ja lõpuks voolasid meie seltskonnad sujuvalt kokku.

Täiesti ebatüüpiliselt kaunid põhjanaabrid, ütleks ma selle peale. I look GODAWFUL on the second photo here but just ignore me, will you? Vaadake parem, missugune kodanik mu kõrval on 😀 First it was as innocent as it seems but then I decided that what the hell, he’s so close anyway… and just hit it. Mille peale ajas noormees silmad suureks ja suutis mõne aja jooksul ainult kogelevas kõneviisis suhelda ning sedagi vaid ühe lause piires – “OH COME ON!!!” XD Natukese aja pärast oskas ta juba väljastada veidi pikema lause: “Show me, what you’ve got there!” No ja siis polnud mõnda aega enam sõnu vaja.

Doorknocker barbell definitely has a certain charm, as I’ve found out. Eriti, kui selle peale kuulda midagi stiilis “I thought I knew all there was to it but I now know I still have much to learn…” Khm, jah, palun! Lõbus oli. Eriti lõbustas mind asjaolu, et ta tahtis, et ma oleks ta kaitseingel. Told him that I’m not really good at that, I’m more like a fallen one… Ja siis ta otsustas millalgi ümber, et hoopis tema hakkab mu kaitseingliks. Nüüd on see koht, kus kõik teevad kooris ‘AWWWW’, aga tutkit, Vasja.

Lõpuks läks Hocico peale ja me pidime moshima hakkama like there’s no tomorrow, ainult et minul oli vaja mingit kohta, kuhu ma saaks oma koti toetada ja seega oli lavanurk mu jaoks ideaalne. Tema kadus kuhugi tahapoole, aga mis iganes, mul oli parim koht terve saali peale – mingisuguse veerekese peal täpselt lava kõrval. Ehk siis mul oli rohkem ruumi, ma nägin bändi paremini ja nad ei saanud muidu lavalt maha kui minust möödudes 😀 Hullult palav ja niiske oli, vesi jooksis ojadena mööda nägu ja noh, põhimõtteliselt oleks ilmselt korsetist saanud seda omajagu välja väänata. Seetõttu on pildid kah sihukesed “siil udus”-fiilinguga. Ma küll aeg-ajalt käisin objektiivist lapikesega üle, aga ega see midagi palju paremaks ei teinud.

Heh, ma vaatan selle tagumise tüübi soengut.. ja ainus mõte, mis mulle pähe tuleb on “prill-laud”! XD

Väga tšill 🙂

No ma lihtsalt OSKAN inimestest eriti jabura näoga pilte teha xD

Sihuke pilt avanes uksest välja astudes. Kummituslikud tornid on mõnusad 🙂

Jõudsin Maxi juurde tagasi ja ajasin ta üles. Talle tuli piisavalt palju elu sisse, et me tegime veel väiksed siidrilonksud vastu varahommikut, et ikka parem uni tuleks. Selleks ajaks olid mul kõrvad juba täiesti sodid ja ma kuulsin pidevalt väga valesti… Näiteks vestlesid noormees ja neiu tasasel häälel selle üle, mida telekast näidati. Juhuslikult lendles ekraanil ringi nahkhiir ja kutt teatas, et “näe, tiibadega rott!” Pool minutit läks mööda ning diivani tagant (ma magasin põrandal noh) kostus Roju veidi murelik hääl: “Sa ei öelnud just praegu ‘tiibadega v*tt’, EGA JU???” XD

Kõva ja sirge pinna peal magamine ei teinud mu selja olukorda paraku kuidagi paremaks ja nii möödus pühapäev äärmiselt ebaminulikult – ma nimelt vedelesin nendega koos diivanil reas ja vaatasin telekat, kuni tuli aeg uuesti sõitma hakata. Või noh, korraks roomasin üle tee hiinakasse, et kiirkorras paari toredat inimest näha, kes mind eelmisel õhtul Mähele ootasid, aga pika ninaga jäid. Mis ma oskangi kokkuvõtteks selle nädalavahe kohta öelda – väga kõva laiv oli ja ma ei kahetsenud hetkekski, et ma oma jubedalt valutava seljaga 2×200 km roolis pidin olema. Ja tuttavaid nägusid näha oli kah äge 🙂

P.S. Kui me teisipäeva õhtul Manniga pärast väikest Kuldse Kaani veini linna peale jõudsime, nägime me Krooksus teiste seas ka Matsi. Minu igavene (või noh, lähemad tükid ajad kindlasti) tänu talle, ta oli nõus mind kallistades üles tõstma, mille peale mu selg põhimõtteliselt paika läks. M.O.T.T. Sealt edasi veel natuke aega valutas, aga see polnud varasemaga võrreldes enam õieti midagi ja praeguseks olen ma omadega juba üsna korras 🙂 Üldse oli päris huvitav õhtu, millesse kuulusid küsimused teemal “miks sa juuksed ära lõikasid?” (ise samal ajal ilmse huviga mu kuklasiili katsudes), “miks sa läätsi kannad?”* ja mõnevõrra hiljem ühe minu jaoks täiesti võõra kodaniku poolt esitatud pärl “kas sul sellise välimusega raske elada ei ole, no et ei vasta ju üldse normidele ja nii…?” Döööh.

P.P.S. Just lõppenud nädalavahetus rokkis samuti sajaga, aga ma ei jõua sellest praegu kirjutada, sest kell on jälle sada öösel. Üllatus, eks ole. Homme (või noh, loetud tundide pärast) on mul tapvalt palju tööd kah, ajee.

____________________________________________________________________________________________________

*Sealt arenes edasi dialoog, mille käigus tehti mulle selgeks, et mu originaalsilmavärv olla ikka palju ilusam. Kui ma teatasin, et “mul on tegelikult rohelised silmad”, tuli vastuseks kiire “ma tean, et su on rohelised silmad!” See oli mõnevõrra üllatav, kuna selle kodanikuga olen ma enamasti küll vaid võrdlemisi hämaras kokku juhtunud. Ta muutus siis murelikuks, et temal olla ainult sellised igavad pruunid… Lohutasin siis teda, et ei ole need pruunid silmad kuidagi teistest halvemad 🙂

Tahaks tegelikult kuulda, kuidas ta kitarri mängib. Ma olen korduvalt kuulnud jutte sellest, et ta seda teeb, aga ma pole veel kunagi sattunud sellisesse situatsiooni, et mul oleks actually võimalik selle tunnistajaks olla. Mitte, et ma selle osas ka mingit otsest huvi üles näidanud oleks, aga virisemine on ju ometigi tasuta 😀

Advertisements

Responses

  1. Tead, mina olen sind juba nii mitu korda UG-s näinud 😀 ja iga kord on selline tunne, nagu me oleksime omavahel juba tuttavad – vaat mis blogimaailm teeb.

  2. Aga et tuleks ja ütleks tere, eeeeeeeiiiii… Paranda ennast! 😛

  3. Roju kle, sul on elu tekkinud et enam ei jõua uusi postitusi kirjutada? Raisk. Mõni isegi loeb seda blogi eksole.

  4. Kusjuures.. 😀 Ma isegi et mõtlesin sellele, aga siis ma mõtlesin, milline see välja paistaks ja ma ei olnud väga kindel, kas ma ise sooviksin endale mingit “fänni” nina alla hüppama sinu asemel 😀

    A: “Teree! Ee.. kuidas seda nüüd öeldagi, aga ma loen juba pikemat aega su blogi ja..”
    B: “Nii?”
    A: “Khm. Noh. Vaat. Mina olen see tüdruk, kes.. noh. Mäletad ehk. Khm. Kaktused ja..”
    B: *vaikus ja põrnitsus*
    A: “Aaga.. okei.. ma siis nüüd.. et.. jah.. *põgeneb kiiresti*

    Minu peas näinuks see justnimelt selline välja 😀 Seetõttu ma otsustasin eeltööd teha ja sind ette valmistada, kui kunagi siis peaks mingi fänn kusagilt välja vupsama :p

  5. Ahahah, nojah, eks mul ole seda *blank stare*-varianti ka ette tulnud, jah xD Aga seda põhiliselt nende puhul, kes ise ei blogi ja kommentaare ka ei jäta. Sina oled vähemalt aeg-ajalt komminud, seega mitte täielikult umbluu-tegelane 🙂 Nii et ütle aga julgelt teinekord tere, mind ennast huvitab ka, missugused tegelased siin luusimas käivad 😉

  6. Võid mind kohata näiteks kätt UG vetsu ukse vahel veriseks löömas 😀 Aga saab tehtud, teinekord võtan julguse kokku

  7. et tu, Kriisu!
    ma olen seal rohkem kui korra vigastada saanud.

  8. Ma kuulsin, et mul olevat jah, isegi hästi läinud, sest toodi näiteid mitme inimese näol, kes peopesa diagonaalis täiesti katki teinud. Mina pääsesin õnneks pisikese, paarisentimeetrise haavapojaga.

  9. mm, nad peaks sinna mingid hoiatussildid panema.

  10. Tähendab… mina olen see inimene, kes oskab ennast juustunoaga puruks lõigata ja alles eile hammustasin süütuid kalakese-küpsiseid süües kogemata oma keele veriseks… aga mis kuradi moodi need UG kempsuuksed ohtlikud on?

  11. Noo mina suudan end samuti kõikjal veristada-sinistada, aga UG-s siis täpsemalt niimoodi, et asetasin vasaku käe ukse keskele, et see kinni (=sirgeks) suruda, ja käsi jäi kahe metallpiirde vahele ja voila! valmis ta oligi. See nahk, mis sinna vahele jäi, lõigati nagu kääridega ära. Umbes-täpselt nii see toimus (:

    Aga khm. Nalja ja naeru oli küll palju, kui ma siis hämmeldunult väljudes paarile noormehele, kellega ennist järjekorras paar sõna juttu vahetasin, oma kätt näitasin ja ütlesin, et see ukse vahele jäi. Sain kommentaare stiilis “Noh, nüüd on sinu elus alanud uus ajajärk. Kord kuus hakkad oma “käsi ukse vahele jätma”, kas ema siis ei rääkinud sulle?” 😀


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: