Posted by: rojukene | august 3, 2008

Elasingi Folgi üle (väiksema eepose mõõtu postitus)

Ma ütlen kohe täitsa ausalt ära, et siin postituses on umbes MILJON pilti, nii et ärge siis ehmatage. Ja juttu on kah pehmelt öeldes omajagu, igaks juhuks võib juba eelnevalt võileiva ligi võtta. Või midagi sinnakanti. Ma olen tegelikult suhteliselt kindel, et vaid väga vähesed viitsivad selle lõpuni lugeda, aga no vähemalt endal on kunagi hiljem hea meenutada 8)

Neljapäev, 24.07

Olin vaimu juba varakult valmis pannud, et nonii, nüüd läheb siis sõiduks. Kõigest hoolimata lükkus väljumine siiski umbes poolteist tundi plaanitust hilisemaks, kuna mulle meenus järjest uusi asju, mis tuleb kindlasti enne minekut ära teha. Ja siis suutsin ma veel tagatipuks läätse kah silma ära kaotada, mis ei ole üldse lõbus, eriti kui teises silmas on lääts juba sees, laud plaksuvad kontrollile allumatult ja pisarad voolavad vabalt nagu kevadised ojakesed.

Kuidagi suutsin ma ennast siiski uksest välja kupatada. Korjasin Irise ja Jaani ja nende kola peale ning suundusin Viljandi maanteele. Pressisime autosse ka kaks hääletajat ja nende kraami, muuhulgas trummi ja didgeridoo ning keerasime siis Valga maanteele. Uh, teeremont ei ole tegelikult üldse äge, kui see käib korraga ja igal pool…

[Mul endal väsis kah kerimisest käsi ära, suurem osa teksti on nüüd selle ‘read more’ lingi taga viisakalt peidus.]

Vähemalt varustasime endid varakult alkohoolivate jookidega ehk siis hangiti muuhulgas ka liitrine Gordon’s 😀 Millegipärast kujunes kuidagi nii, et gin&tonic oli maru populaarne jook päris mitmes seltskonnas. Mitte, et ma kuidagi protesteeriks, oh ei, aga tänavu olen ma seda endale ilmselt rohkem sisse valanud kui kogu eelneva elu jooksul kokku; kuidagi juhtub niimoodi noh. Käisin ujumas ka, sel aastal esimest korda, usute või ei 8D Mis niiviisi viga suplemas käia, kui järv on lävepakust nelja sammu kaugusel (Folgi ajal oli küll tegelikult viis, sest veetase oli maru madal) 8) Iris pesi vahepeal hoolsalt parve pardipasast puhtaks ja puha, kuigi sellega sõitma me veel niipea ei jõudnudki.

Õhtul tiksusime Kirsimäe kõrval ja kuulasime Vägilaste õrna leelotamist. Pardonx, aga mina pole nende fenomenist siiani aru saanud – sõnades mingit eriliselt sügavat mõtet ma ei täheldanud ja vokaal on, noh, nõrgavõitu mu meelest.

Just chillin’… (by Iris)

PLZ TO HAZ KOFFEE??? (by Iris)

Läksime majja tagasi ja hakkasime Irisega teineteist vastastikku oma videoklippidega terroriseerima, sest mul oli ju loomulikult kah arvuti kaasas. No et äkki teen koolitööd või nii… Jee rait ma seda tegin 😀

Reede, 25.07

Hommikul läksime Endla kohvikusse sööma, sest õhtusel linnamarsil olin ma juhuslikult nende uksel täheldanud traadita interneti kleepekat. Ja menüüd vaadates läksid mul silmad jõlli – NII ODAV! Tartus ju enam 60 krooni eest nii head ja täitsa mõistliku suurusega praadi ei saa. Peab märkima, et WiFi oli küll pehmelt öeldes võrdlemisi olematu, aga me istusime õues kah. Sees oleks võib-olla ühendus veidi stabiilsem olnud, aga kuna me tahtsime suitsu ka teha, pidime leppima vilkurnetiga. No et töötab-eitööta-töötab-eitööta… Igatahes nüüd ma tean, kus ma edaspidi Viljandis söömas käima hakkan.

Soetasin enesele päevapileti ja leidsin, et nüüd on õige aeg muusikale pühenduda. Zorbas oli täitsa hea, kuigi Saku telki tungisid mingil hetkel näljased vereimejad, kes kõik mu üles leidsid ja ma olin sunnitud põgenema.

Siuksed nad siis ongi…

Matkasin korra ööbimispaika ja sealt linna tagasi, et siis napilt Kirsimäele grusiinide (Tbilisi ja Merani) esinemisele jõuda. No nad olid KRIMINAALSELT HEAD!!! Nii laulmise kui tantsimise koha pealt. Ja eriti armas oli see moment, kui üks lauljaist aupaklikult ning kõiki sõnu püüdlikult välja hääldades teatas, et “jargmise laulu puhendame kaunitele eesti naistele” 🙂 Ja no ausõna – kui ma peaks üldse kunagi endale mitte-eestlasest kaaslase valima, siis saab see olla ainult grusiinist rahvatantsija, kes laulda oskab. Sest et mul kukkus tõepoolest lõug varvastele, mul ei olnud isegi aega suitsetama minna. See on juba näitaja… No vaadake ise. Soovitan soojalt suuremaks klikkida, sest kostüümid olid tõesti kaunid.

Nemad laulsid ja teised tantsisid, vaheldumisi…

Niiii ilus…

Need tegelased nägid mu meelest kõige lahedamad välja 🙂

Jalg käib päris kõrgele, pole midagi öelda 😉

No milline näitsik…

Jep, tal on päriselt ka pudel peas. Ja ta ei liigelnud sugugi tillukeste sammudega, vaid päris kiiresti ja hüpeldes 8D

MÕÕGAVÕITLUS 8D Uskumatult hea koreograafia, nägi üsna ehtne välja. Ei pea vist mainima, et kõik käis hästi kiiresti…

Need peakatted lihtsalt ruulivad 🙂

Ma tahan KA sellist kostüümi! TAHAN!!!

OPPAA!!!

Uhh, vaat SEE oli alles kontserdielamus… Kui nad kunagi jälle peaks tulema (ja nad on ju varemgi korduvalt Eestit külastanud), siis ma tahan raudselt uuesti minna ning loodetavasti veidi parema koha pildistamiseks leida. Enamik fotosid on tehtud maksimumsuumiga ja mulle nii ei meeldi…

Viljandis oli ka üsna kummalisi metallmoodustisi:

Õhtul läksin Oorti kuulama, olles veel kord majja ning tagasi matkanud, et end spetsiaalselt seks puhuks varustada poole liitri valmissegatud džinntoonikuga. Pehmelt öeldes pettusin selles laivis päris tugevalt… Umbes viie aasta eest tasus neile näppu viskamas käia, siis oli asjas pauerit ja puha. Nüüd vahel basskitarr möiratab küll, aga säde on kuhugi kadunud. Ei viitsinud isegi esiritta õõtsuma minna, kuigi selles oli ilmselt omajagu süüdi ka asjaolu, et korduvalt ööbimispaiga vahet pendeldamine väsitas jalad lõpuks päris ära, üks ots on umbkaudu 3 kilomeetrit vist. Istusin hoopis muru peale maha ja tšillisin natuke koos Hundiga.

Kui Oort lõpetama hakkas, ronisin Jaani kiriku kõrvale kraavi, kus oli päris mitu toredat inimest ja üks nummi perverdist rotveiler 🙂 Rita ja Jyrka tahtsid hirmsasti Svjata Vatra järgi tantsu vihtuma minna ning ma mõtlesin kah alguses, et võiks ju. Ukse juures selgus aga, et turvakontroll oli eriti anal-retentive, isegi mulliveepudelitest võeti väikseid proove. Mul tuli peale eriline heatahtlikkusehoog ning ma võtsin Jyrka koti, mis sisaldas Hogarthi džinni (üllatus, eks) ning istusin teisele poole telki mingile majatrepile maha, kuna mina kui päevapiletiga liputaja ei pidanud selleks kontserdiks eraldi pappi välja käima. Heli oli ilmselt parem kui telgis sees, õhku oli piisavalt ja keegi ei nüginud mind. Külmavõitu hakkas ainult lõpuks… Kui kontsert läbi sai, väljusid telgist väga tige Rita ja päris pettunud Jyrka, sest laulja olla laval põhiliselt edvistanud, Elvist mänginud (puusanõksud) ja üritanud trombooniga vahekorda astuda, aga mitte tantsumuusikat teinud. Ja rahvast olla ka nii palju olnud, et jalakeerutusruumi olnud ainult võdisemise jagu. Leidsime, et on paras aeg kesklinnast jalga lasta ja otsisime Andrese kah üles, et ta endale sappa haakida. Mina tahtsin veel kindlasti värvilist purskkaevu pildistada, sest see on öösel tõesti ilus. Kahju ainult, et kuigi me passisime seal päris tükk aega, terve tsükli jagu, keeldus purskkaev uuesti strobotamast. Eelmisel öösel käisime Irise ja Jaaniga kah sealt mööda ja üsna creepy oli, kui järsku võimas valge valgus väga kiiresti plinkima hakkas 😀

Õhtu lõpetuseks sai veel üks hea punane vein kah sõbralikult meeldiva vestluse taustal ära joodud, et parem uni tuleks 🙂

Laupäev, 26.07

No täielik laiscus condites oli peal. Mitte kui midagi ei viitsinud teha, ausalt. Kuidagi suutsin ennast siiski motiveerida karku alla võtma ja linna jalutama, et oluliselt teotahtelisemad Rita ja Jyrka uuesti üles leida. Kõnnin siis mina rahulikult, klapid peas, kui järsku kargab kuskilt ukseaugust välja mingi tüüp ja hakkab karjuma “tütarlaps, tütarlaps!!!” Keerasin ringi, oli ilge tahtmine öelda, et “kujuta ette, olen küll”, aga selle asemel vaatasin talle hoopis küsiva näoga otsa. Tüüp uuris, kas ma olen õhtuseks rokkimiseks valmis, et pidi tulema eriti kuri metalkontsert – kuus bändi ainult saja krooni eest! Luges mulle nimed ette kah, paar tükki neist kõlasid tõesti ahvatlevalt… Lõppude lõpuks ma sinna küll paraku ei jõudnud, aga tore ju, kui infosulus vaevlevatele inimestele niiviisi hoolitsevalt isiklikul tasandil huvipakkuvat reklaami edastatakse 🙂

Järgmised mitu tundi vedelesin Kirsimäel. Vahepeal läksid Rita ja Jyrka natukeseks poode kammima, mina imesin senikaua oma jahedat siidrit ja kuulasin aia tagant sellist bändi nagu Trio Solnyshko, mis sobis atmosfääri nagu rusikas silmaauku. Vahepeal oli küll selline tunne, et nonii, ma kasvatan nüüd kohe siinsamas juured alla ega liigu enam mitte kunagi. Nii hea oli lihtsalt, noh. Ja mul hakkas juba peaaegu uus rahvuseepos (kangelane on muidugi Roju isiklikult) peas valmis kujunema: “Päikselaigus peesitan, veerekesel vedelen, äärekesel ägisen, sipelgakest silitan…” Aga siis sai laiskus minust jälle võitu ja edasi mõelda enam ei viitsinud.

Taevas oli nii sini-sinine… ja puuoksad moodustasid peaaegu et Eesti kaardi (no kui natuke juua ja silmi kissitada, siis saab aru)…

Folk rohujuuretasandilt vaadatuna 🙂

Millalgi jõudsid inimesed siiski mu juurde tagasi ja ajapikku tuli neid juurdegi veel. Jyrkal oli kaasas mingisugune hirmus sidruniliköör, mis oli küll ilusas pudelis, aga maitses umbes nagu vetsupuhastusvahend. Lõhn oli vähemalt sama. Ma leidsin, et no kui sitt see siis ikka olla saab, ja võtsin suure sõõmu… ning purskasin selle kaunis kaares enda kõrvale murule. Vikerkaart vist siiski ei tekkinud, aga publiku reaktsiooni järgi otsustades oleks vist tasunud seda hetke filmida. Nii me leiutasimegi seltskondliku mängu – pakume seda juua kõigile uutele (seltskonnaga) liitujatele, et nende reaktsiooni näha. Minu oma jäigi parimaks, sest kõik ülejäänud vägistasid oma lonksud kuidagi alla. Mängule tegi lõpu L@ssie, kes jäi natukeseks juttu rääkima ja imes selle käigus kõne all oleva kollase vedeliku tuima näoga sisse. Seda oli isegi peaaegu huvitavam vaadata kui ülejäänud rahva õudusgrimasse 😀

Vahepeal tegin empiirilise vaatluse teel kindlaks, et parim hinna, kvaliteedi ja kvantiteedi suhe Toidutänavas oli Tsink Plekk Pangel. 75 krooni eest sai suure topsitäie vürtsikaid nuudleid või riisi aedviljaga pluss veel heldelt lihakraami sinna peale. Ma võtsin nuudlid meekanaga ja no täitsa lõpp kui hea koosluse see moodustas… Taimetoitlase variant ehk siis nuudlid või riis ilma lihata maksis kõigest 35 krooni. Kui siia kõrvale panna mõne teise putka poolt pakutav 75-kroonine roog ehk viis kartuliviilu, natuke marineeritud kurki ja üksik vorstike, siis pole vist kahtlust, kuhupoole kaalukauss kaldub. Meekana söömisel oli ainult üks väike ebameeldiv kõrvalefekt, nimelt tundsid minu vastu ebatervet huvi mitut sorti triibulise tagakehaga elukad. Üks vapsik peaaegu kõndis mu huulte peal, kui ma kedagi segamata murul pikutasin. Ei olnud meeldiv. Eriti kuna teised kiljusid ja vehkisid kätega, samal ajal kui mina oli MARU RAHULIK… Vapsik kaotas siiski õnneks üsna kiirelt huvi ja tõmbas vabatahtlikult uttu.

Mingil hetkel sai Kirsimäest villand ja tõmbasime sealt edasi sinna, kus Vanadel Headel Aegadel vabalava oli. Seal oli päris suur rahvaring, mõned tuntud ja palju tundmatuid nägusid. Igatahes istusime kah sekka ja tundsime ennast hästi. Ei läinud kaua, kui viinaring minuni jõudis, joodi mingit kahtlast plastpudelis vene viina. Noh, pealevõtukas oli just otsa saanud, aga milleks siis siider leiutatud on, eks. Minu vastu hakkas huvi ilmutama üks tüüp, kellel oli kaunis Disney-plaaster (või midagi sama värvilist) kulmu peal, sest tal oli eelnevalt toimunud põkkumine koeraga, võrdlemisi segastel asjaoludel. Ta palus, et ma selle ära võtaks. No okei, võtsin, isegi kulm jäi pähe. Kodanikule tuli selle peale elu sisse ja ta haaras mul täiesti ootamatult pahkluudest kinni ning lükkas mu tagurpiditirelisse, karjudes kõva häälega “MA LEIDSIN ENDALE EMMMEEEE!!!” Ma olin selle peale niivõrd jahmunud, et ma ei osanud esimese hooga isegi reageerida 😀 Kui ta seda uuesti üritas, põkkus minu tanksaabas täitsa juhuslikult tema kulmuga just katkise koha pealt… Nii ta siis käiski ringi, saapajälg näos. Arvestades, kui nõmedalt ta veel edaspidi käituma hakkas (mitte küll minuga), oleks võinud kõvemini lüüa. Oli positiivsemaid momente kah, näiteks läks mööda kaasteoloog Kuldar, õlu näpus. Kuna ma olen loomult laisk inimene, lasin ma tal seda endaga jagada kallamise teel. Paraku ei olnud ta käsi enam kuigi kindel ja nii läks kesvamärjukest natuke suhu ja palju igale poole mujale. Kui ma olin õllenuuskamise lõpetanud, kalpsas ligi Antti, kes otsustas mulle hoopis veini suhu kallata. Tema oli parema sihtimisoskusega 😀 No kas pole tore olla mina? 🙂

Ervu-Pervu leidis Ulvi näol endale sügava (as in kratsiva) sõbra 🙂

J & R, eriliselt “ma tean küll, millega sa hakkama said!”-nägudega 8)

Kuna Rita ja Jyrka olid pidurid ja pidid öösel Tartusse tagasi sõitma, mõtlesin nendega majja tagasi vantsida. Seal avastasin, et inimesed on otsustanud süüa teha. Mmm, kartulid ja liha ja seened (ma tegelt seeni ei söö, aga mõnikord ma unustan selle fakti ära) ja hea seltskond 🙂

(by Iris)

See käsi seal nurgas on liiga jabur 😀

Pühapäev, 27.07

Uskumatu, aga VEELGI suurem laiskus oli kallale tulnud. Aga no mis niiviisi viga laisk olla, kui päike paistab ning saab rahumeeli hommikukohvi juua

(by Iris)

ja õhupüssi lasta 🙂 Arvestades, et ma hoidsin sihikuga jubinat käes viimati umbes aasta eest paintballi mängides (ja päris relva sellest veel kauem aega tagasi, aga see on juba puhtalt mu oma viga), siis oligi arvata, et väga hästi mul just ei lähe, kuigi põhimõtteliselt tapsin ma toika otsas olnud plekkpurgi juba esimese lasuga 😛

Läksime jälle Endla kohvikusse hommikusööma, olles eelnevalt Andrese bussijaama ära visanud. Jõudsime vaevalt maha istuda, kui kodanik helistas, et kõik bussid on päeva lõpuni välja müüdud (kell oli alles kaks!) ning et kas ta mahuks mu autosse ära… Muidugi mahtus 🙂 Kohvikus istus meie kõrval aga mingisugune seltskond, vanem mees kahe noore tibiga, kes kuulasid automaki kaasabil väga kõvasti Mari-Leenu plaati. Millalgi ei pidanud mul närv enam vastu (kuigi vähemalt seitse lugu kuulasime ära!) ja ma suutsin sobilikul momendil märkida, et tegelikult meile see muusikavalik väga ei istu… Papi oli lahke ja ütles, et vorst vorsti vastu, pange oma muusika peale, ükskõik mis see ka poleks. Ma siis tõin autost Dark Tranquillity 🙂 Tibid olid ehtsas šokis ja kaeblesid, et pangu papi see jubedus ometi vaiksemaks, niiiii õuuuudne ju! Ütleme nii, et Mari-Leen röökis ennist kordi kõvemini. Vana siis seletas neile nagu kolmeaastastele, et näete, meie sundisime neid oma muusikat kuulama, nüüd kuulame meie nende oma… 😀 Tibid lasid ninad norgu ja rullisid vist kõrvad kokku. Mingil hetkel hakkas üks neist juba vist piinamisega ära harjuma ja teatas, et “see on ju peaaegu nagu Rammstein!” Selle peale kostis meie lauast muidugi vali homeeriline naer, aga kuna me olime juba omadega väikestviisi lõpetamas, siis väga kaua me neid pärast seda enam ei hirmutanud 😀

Läksime majja tagasi, aga Tartusse sõita veel ei saanud, kuna mõnede inimeste asjad olid seal ja inimesed ise kuskil linna peal. Etteruttavalt olgu öeldud, et kuigi nad lubasid kuskil kahe-kolme paiku tagasi olla, saime lõpuks minema alles seitsme ajal. Vahepealse aja sisustasime parvetamise, ujumise ja kaardimänguga. Ma veel irvitasin, et kui oli film “Tantsib koos huntidega“, siis minust võiks vabalt vändata uue linateose “Ujub koos partidega” 😀 Neid oli järve peal vahepeal lausa neliteist tükki reas prääksumas.

Lihtsalt väike olustikupilt…

Iris

Andres

Mingi kahtlane tegelane; vaata, mis nägu tal peas on…

Õujee, ujuda on äge 🙂

Kawaii 🙂

Kiil ajab oma kiiliasju

Loom!

Seal all on miniatuurne kosk 😉

Ma proovisin kah, päris mõnus tunne oli 😀

No kas pole mitte hingematvalt ilus?

Veemängud 😀 Iris ja Andres vehkisid aerudega, mina mängisin päramootorit. Olevat päris hästi edasi aidanud 🙂

Oo, milline aukudega kivi… (by Iris)

Teh Pink SeaMonster strikes AGAIN!!! (by Iris)

Lõpuks saime siiski Viljandist minema. Korjasime teeveerest ka ühe hääletaja peale ja sõitsime lõbusasti kodu poole. Umbes poole tee peal nägime, et üks auto oli teelt välja sõitnud ja 180 kraadi vales asendis. Inimesed olid siiski kõik autost väljas ja omal jalal, verd ei paistnud ja politsei oli kah kohal, aga ma pidasin siiski igaks juhuks kinni ja küsisin, ega neil abi pole vaja. Ei olnud. Hääletaja kommenteeris, et see auto sõitis temast ennist mööda, aga peale ei võtnud. Igal juhul vedas tolles masinas olnutel ikka roppu moodi…

Võrtsjärve vaatetorni juures tegime väikse suitsupausi ja ronisime üles kah.

Rojumobiil paistis sealt kõrgelt nii tilluke ja hüljatud!

Jaan & Iris

Vaade vasakule

Vaade paremale

Andres

Väiksed elajased, NII NUNNUD! 8D

Ja siis sõitsime veel ja veel ja veel ja siis ma jõudsingi koju. Uskumatu.

* * *

Jaan oli Viljandis natuke kirsse korjanud, aga nagu ma aru sain, siis neil Irisega oli juba marjadest teatav küllastumus tekkinud, nii et ma olin täitsa nõus need endale võtma. Poolest kilost kirssidest moosi just ei keeda, aga likööri saab küll 8) Esmaspäeva õhtul kuulutasin ma välksõja Aardla Selverile (21:45 istusin autosse ja 21:55 olin poolese viina ja kilo suhkruga tagasi, kusjuures suhkrut ei leidnud ma poes jupp aega lihtsalt üles) ning veetsin järgmised paar tundi kive eemaldades. Nüüd on mul aknalaual kaks liitrist purki, mis on kumbki natuke üle poole punast kirssidega ollust täis 🙂 Eks ma siis kunagi saan teada, kas 400 g suhkrut on poole kilo kirsside (st koos kividega, ilma ma ei kaalunud) ja poole liitri viina jaoks liiga palju või vähe. Rita muidugi soovitas mul 96-kraadist piiritust sebida, sellega marjad sisse teha ja pärast viinaga lahjendada, aga see variant tundus natuke liiga karm 😛

Aga tegelikult on Rita hästi nunnu, sest no kas teile on keegi viitsinud muffineid teha ja linna teisest otsast jalgrattaga kohale tuua? 😀 Mulle on! 🙂

* * *

Nii, kes nüüd ausalt nii kaugele lugeda viitsis, võiks kommetaari jätta, kas või ‘:D’ vms. Mul oleks lihtsalt huvitav teada 🙂 Kellel piltidest väheks jäi, siis võib siia vaadata. Jah, neid on VEEL 😀

See on raudselt selle blogi LONGEST POST EVAR. Word count: 2687

Advertisements

Responses

  1. 😀

  2. Juhhei, mu vaev polnudki päris asjatu! 😀

  3. 400g suhkrut ma kardan on pisut palju.

    ja see jabur käsi nurgas on minu oma 😦

  4. No eks see näha ole. Kui liiga magus tuleb, siis kallan lihtsalt viina juurde 😀

    Ma tean jah, et Sinu oma, aga see pilt olekski ilma selleta liiga igav 😛

  5. p.s. kui 400g suhkrut liiga palju sai siis saab 96-kraadise piiritusega lahjendada ^.^;

  6. Liksi üldreegel on, et klaas marju, klaas suhkrut, klaas piiritust ja klaas vett, nii et äkki ei ole see 400 g suhkrut palju. Paremini kleebib igatahes 😛
    Eepose kirjutamisega saaksid päris edukalt hakkama, aint selle lugemiseks peaksin ma siis rohkem šokolaadi kõrvale varuma, selle jutu peale kulus tahvel. Kõhulihased valutavad naermisest, nii et kalorid, mis suust sisse läksid, said edukalt kulutatud kah.

  7. Aga ma vähemalt hoiatasin, et võtke proviant ligi 😀

  8. gin and tonic over here 🙂

    saigi sellele Gordon’s ginile ots peale tehtud.

  9. Võiduka lõpuni. Paar tomativõileibsi läksid kõrvale ja elu ongi ilus 🙂

  10. Ideaalne esmaspäevahommiku sissejuhatus töönädalale! 🙂 Tänud!

  11. Jaanika: ma tahan ka nüüd tomatiga võileibsi!

    Naine: aga palun 🙂

  12. Ma ei tea, miks, aga ma lugesin selle eepose läbi. Lõbus oli!

  13. Shiltsa, mul on hea meel, et meeldis. Muidu oleks Sa ilmselt väga tige, et pidid nii suure tüki oma elust millegi täiesti mõttetu peale raiskama ja hauksid mulle verist kättemaksu 😛

  14. ‘:D’

  15. Ilmselt oled sa tualetipuhastusvedelikke joonud oma pahematel päevadel. Sellel rohelisel segul polnud häda midagi, kui ehk vaid liiga soojaks ehk oli läinud.

  16. L@ssie, mu meelest oli see kordi hullema maitsega kui Marja tänava puskar, mida teadupärast raketikütuseks hüüti… Aga no ju siis peened napsud on mu ära hellitanud 😛

  17. Kuna ma ise Viljandisse minna ei saanud, ahmingi nüüd folgimuljeid kust aga vähegi saab. Ja otse loomulikult lugesin ma selle minieeposegi lõpuni

  18. lugesin lõpuni, isegi võileibu ei läinud vaja 😛

  19. Väike lisa neljapäevale:
    Roju, Jaan ja mina (Iris) asume linna poole astuma. Panin ilusa valge seeliku selga ja ebapraktiliselt kõrge kontsaga kingad jalga. Välisuksest ~10 meetri kaugusel komistan ja kukun ebaühtlase maastiku tõttu (olgu mainitud et mul on kaasasündinud suur oht jalga välja väänata või liigesesidemeid rebestada). Minu reaktsioon: “Kas seelik jäi puhtaks?”
    Edev elukas… v.v;

    Ja pühamooses, lennuliiklus oli eriti tihe. Ma ei liialda, kui ütlen, et Folgi jooksul lendas päevasel ajal Viljandist lennukeid üle iga 5-10 minuti tagant.

  20. ma ütleks, et see oli peris muhe ööjutt.. kõrvale sobis tarbida makrat ja šokolaadikohukest. eriti kõva pruuskamise põhjustas koht Disney-kleepsuga idioodist, kes sind tirelisse tõmbas ja emmeks kauples, ELUHEA :D.
    kusjuures ka meie folgijoogiks kujunes üllatuslikult gintoonik! :D:D ja kui kõik muu üks kord otsa sai, siis kiigu taga shotid valge rummi ja mõne tilga tabascoga, ehk siis interpretatsioon teemal ‘Eesti metsad põlevad’. maruheafolkoli…

  21. Kriisu: mul oli hea meel abiks olla 🙂

    Klari: Sa oled üks vähestest 😛

    Iris: mul on siiski tiba kahju, et ma seda teie tunneliefekti pealt ei näinud…

    Hellik: ma loodan, et Su ekraan jäi puhtaks 😀 Ja gintoonikust ma veel kirjutan, kuigi ühe teise aja ja kohaga seoses… Koks kõlab igal juhul piisavalt kahtlaselt, et peaks ise ka kunagi ära proovima 🙂

  22. mul on nendest kahest lennukist foto olemas, aga ma jäin pildi tegemisega hiljaks…
    aga ma saan selle tunneliefekti arvutigraafikaliselt taastekitada, kui huvitet oled.

    peaks enda paremad pildid ka üles riputama kuhugi, näiteks selle, kus sa Teedule “omgwtfwhatdrugshaveyoubeendoingtoday” pilguga otsa vaatad grill-liha söömise kõrvalt.

    (ülesriputamise koha pealt… Incxist pole ikka veel kippu ega kõppu olnud, tuleb arvatavasti spammima hakata teda uuesti)

  23. Puhtalt minu pärast pole tarvis seda rekonstrueerima hakata 🙂

    Ja muidugi spämmi Incxi, äkki suudad ta väheke vabamal hetkel tabada, kes teab… Kuigi noh, pmst on ju hullumiseni igasuguseid ‘pane oma pilt just SIIA üles’-saite kah.

  24. Jupike tööpäeva sai selle postituse lõpuni lugemisega edasi aidatud.

  25. Koirum tõesti perversne 😛

    Väga läbus oli lugeda.

  26. Paistis lahedam olema kui minu folk (folgimürditus kestis 2 nädalat vähemalt ja jättis pöördumatu tervisekahjustuse)
    Järgmine folk joon end surnuks.

  27. Tea, kas surnuksjoomine ennast ära tasub… Eks paistab, mis järgmisel aastal üldse toimuma saab, kas ongi enam üldse mõtet ennast kohale vedada.


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: