Posted by: rojukene | juuni 6, 2008

Kuladi kulat

Täna hommikul tegelesin ma eneseületusega. Üldiselt mulle absoluutselt ei meeldi arsti juures käia, ma lükkan seda alati nii kaua edasi kui võimalik. Okei, perearsti juurde ma võin minna, teda ma tunnen juba tükk aega ja kuigi tal on palju patsiente, teab ta mind väiksest peale, viib lausa iseseisvalt nime ning näo kokku. Aga eriarstid on hoopis teine teema… Nimelt olin sunnitud lõpuks nahaarstile aja kinni panema. Mul on juba mitu aastat mõned sünnimärgilaadsed moodustised, mis on lõpuks hakanud mind mõneti otseselt segama, lisaks ebaesteetilisele välimusele. No ja üks neist otsustas katki minna x_X Uurisin siis eile internetti läbi ja olin juba päris rahulik, et tegu on ühe võrdlemisi tavalise healoomulise kasvajaga, kirjeldus ühtis päris hästi minu olukorraga. Kuni ma juhtusin lugema ühest melanoomi haruldasemast vormist, mis on eriliselt nõme ja eluohtlik ning mille kirjeldus sobis suht-koht 100% @_@’ Hetkel ma loodan selle peale, et kui tegu oleks melanoomiga, oleks ma ilmselt selle aja peale juba päris haige ja see paistaks olemusest välja kah. Ja pealegi on melanoomi üks triggereid liigne UV-kiirgus, mina aga ei ole just eriline päevitamise-fänn. Ehk siis ma ei ole peaaegu kunagi rannas vedelemas käinud, kuigi nädalate viisi lõõskava päikese käes füüsilise töö tegemist on muidugi ette tulnud. Aga nende kahtlaste “sünnimärkide” asupaik on praktiliselt alati riiete all, nii et selles ei saa kah asi olla…

Kuna nahakliinikul on selline jabur kord, et esmakordse visiidi* puhul on eelnevalt ooteaeg 4 nädalat, läheb mul veel vähemalt kuu aega küüntenärimist, enne kui teada saan, kas tasub hakata kirsturaha koguma või ajab asja ära ka see, kui neile noa või külmutamisega kallale minna. Ja otse loomulikult sain ma endale selle arsti, kelle juurde ma tegelikult eriti minna ei tahaks. Ta on tunnustatud spetsialist, aga… ta on mu endise klassiõe ema. Ei kisu nagu eriti, kas teate. Eliitkoolis käimise rõõmud – umbes pooled lapsevanematest on arstid. Ülejäänud on ärimehed ning selliseid tavalisi keskklassi kuuluvaid tegelasi on väga vähe. Noh, minu esivanemad on sellest viimasest kategooriast ja ärge arvake, et taolises põhikoolis selline asjaolu tähtsusetu on 🙂 Ja võib öelda, et minu ja mu klassikaaslaste vahel ei valitsenud just sõbralikud suhted, kuigi päris kõigiga sellist hate/hate temaatikat ka ei olnud. Oeh, see oli juba nii ammu aega tagasi, aga teatud määral mõjutab valikuid ikkagi. Selle arsti lapsega mul vastastikust vaenu polnud, aga siiski oleks eelistanud kellegi teise juurde minna. Samas oleks olnud tobe visiiti puhtalt sel põhjusel edasi lükata…

Ah, vahet pole – niikuinii ta tunneb mu ära. Kui mitte näo, siis nime järgi kindlasti. Vähemalt pole tegu mõne endise klassikaaslase endaga, eks ole. Senikaua kavatsen ma mõelda roosadele, karvastele ja pehmetele asjadele ja ennast mitte asjatult kettasse ajada. Iseendale diagnoosi panemine on alati selline kahtlane värk, et kõige hullemad haigused tunduvad kõige tõenäolisemad…

Kuna täna juba meditsiinitemaatika lahti läks, käisin perearsti juures ka ära ja lasin tal lõpuks ometi KL tervisetõendi ära täita. Vist sai seekord õigesti 😀 Eelmisel korral pani ta igatahes hajameelselt kõik vastused valepidi. Viisin selle kah malevasse ära ja millalgi lähitulevikus peab laskma endast jälle dokumendifotosid teha, sest liikmepilet tuleb kah välja vahetada. Mul on küll 5 jumala korralikku passipilti, aga… KL liikmepiletile vist nagu siniste juustega pilti hästi panna ei tahaks. Pole nagu see koht…

Malevast väljudes jäi mu pilk pidama antikvariaadil. Kunagi müüdi seal igasugust militaarträna, aga omanikuvahetusega tuli ka teine kaup. Nüüd on seal maast laeni raamatuid ja ma vist tean, kuhu ma oma palga viin 8D Õnneks oli mul täna sularaha üsna vähe kaasas ning ma ostsin sealt ainult Feuchtwangeri “Goya”, heas korras ja ainult 40 krooni eest!!! Ma olen seda 600-leheküljelist teost ikka päris korduvalt lugenud ja pagana hea on. Kahju ainult, et Hesse “Demiani” polnud. “Klaaspärlimäng” ja muu selline kraam oli, aga vaat seda ei olnud. Mitte, et ma eriti üllatunud oleks, “Demiani” pole enam vist kuskilt saada. Virtuaalkujul on ta mul õnneks inglisekeelsena nüüd olemas ja kui mul kunagi väga igav hakkab, siis prindin välja ja köidan kokku. Et oleks nagu päris. Ja kunagi otsin kuskilt saksakeelse variandi ja hakkan keelt harjutama…

Aga nüüd peaks tööd tegema. Ja võimalusel veidi magama, sest õhtul on plaan õue mängima minna, kuigi homme kell 10 pean koolis olema. Aasta viimane loeng 🙂 Paar kodust kirjalikku tööd on muidugi veel esitamata, aga vähemalt sain kreeka keele kallal higistamise eest eile oma B kätte ja sellega on nüüd korras.

Ah jaa – homme õhtul võib mind kohata Lauluväljakul Metsatöllu saatel kargamas, ma ostsin eile Buzzi pileti juba ära 🙂 Tulge kah, on lõbusam. Mul on küll vähemalt üks kena tütarlaps seltsiks, tuleb teine lausa Tallinnast kohale, aga ega see ei tähenda, et seltskonda rohkem juurde ei mahuks 😀

Näh, siin on üks pagana hea folkmetali-lugu. Mind sunnib see lausa toolilt püsti kargama ja tantsu vihtuma, äkki teil võtab vähemalt jala tatsuma. Turisas ja “In The Court Of Jarisleif”.

Kui lugu meeldis, siis selle päris hea laivesitus on siin 🙂 Mul on kuradima kahju, et ma Paljassaare rokifestivalile minna ei saanud, nad rajakad esinesid seal ju… No ehk tulevad mõni teine kord veel.

Ma võiks siia panna meeletu hunniku videosid, sest nad teevad nii head asja, aga ma katsun ennast tagasi hoida. No ainult paar ägedat kaverit, okei? 😀 Mulle jubedalt meeldib laulja puine aktsent, nii kepikas 8)

“Rasputin”! Ma pidin ennast puruks naerma, kui ma seda esimest korda nägin XD

“Those Were The Days” – mõnus töötlus igihaljast viisist. Koos sõnadega.

_________________________________________________________________________________________________

* Ma küll kunagi üle 10 aasta tagasi käisin seal allergiatesti tegemas, aga ma ausõna ei tea, kas mulle tehti seal kaart või ei… või kas see üldse alles on.

Advertisements

Responses

  1. Küll sina oled ikka tubli, ma loen ja imestan 🙂 Aga nagu nad räägivad – kes teeb, see jõuab. Muide, ma olen juba ammu tahtnud küsida, kuigi see üldse minu asi ei ole – mis eriala sa õpid?

  2. Noh, ma ütleks natuke täpsemini – kes palju teeb, see jõuab alati viimasel sekundil 😀 Vähemalt minu puhul on see nii.

    Usuteadust õpin Tartu Ülikoolis, niinimetatud kaugõppes. Ei, minust ei saa pastorit, selleks on üks teine õppeasutus 🙂 Karjäärivalikud on küll suhteliselt kasinad – kas õpetajakoolitus ja edasi kuhugi kooli lapsi religioonide osas harima või siis järjest uusi kraade püüelda ja teadust teha… aga ala ise on väga põnev. Kavatsen psühholoogia kõrvalerialaks võtta ja vähemalt bakatöö kirjutada religioonipsühholoogia alal. Ehk siis sellest, KUIDAS inimesed usuvad. Äärmiselt huvitav, muide, vähemalt minu jaoks 🙂

  3. Ma umbes seda arvasingi. Usuteaduskonnas on väga huvitavad loengud, võtan ise ka sealt paari. Tubli

  4. Those Were The Days – mjamm ma lootsin et see oli Creami loost tehtud remake 😛

    aga eks ma topin selle siia siis

    ~ when the city of Atlantis stood serene above the sea, long time before our time when the world was free…
    …those were the days… ~

  5. Teadsa, mul seisab “Demian” siin samas laua peal praegu ja ma arvan küll, et ta ei pahanda, kui sa teda kasutad. Küsima peab ta käest muidugi, see raamat on tujukam kui mõni teine..;)


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: