Posted by: rojukene | mai 28, 2008

Müstika ründab taas

Ma arvan, et mul on võime avada uksi teise dimensiooni. Muudmoodi ma ei oska seletada, kuidas asjad minu läheduses jäljetult kaovad. Just praegu suutsin ma lagedale parketile poetada oma moblaripatsi ning kui seda üles korjama kummardusin, polnud ripatsist enam kippu ega kõppu. Tegu ei ole mõne väikese pärlikesega, vaid umbes 3 cm pikkuse tekstiilijupiga, mis ühelt poolt sädeleb ja teiselt poolt on musta värvi, kusjuures pael on tal kah veel küljes. Neid jagati mõni aeg siidriga koos, sihukesed meeldivalt pehmed teised. Parkett on kollakaspruun, peaks olema võimatu seesugust jubinat mitte näha. Ma kuulsin, kui ta näppude vahelt maha kukkus ja põrandat puudutas. Olen nüüdseks vaadanud isegi arvutikasti alla, rääkimata voodist ning selja taga olnud vaibakesest. No kuhu kurat ta minna sai, ah? Kasvatas tiivad ja lendas ära?

Mitte, et tegu oleks suure materiaalse kaotusega, ma olen pigem lihtsalt segaduses. No ei ole lihtsalt võimalik tal kuhugi kaduda jumala sileda põranda peal, ei ole!

* * *

Kui tänase õhtupooliku jooksul mingit uut jama ei järgne (ja ma väga loodan, et tuleb äärmiselt jamavaba lähitulevik), võib mind kohata Trehvis. Umbes kella kümnest. Pööloy Gläänz ikkagi, pealegi täitsa tasuta. Soovitan soojalt!

* * *

EDIT: Leidsin ripatsi üles! Oli ikkagi arvuti all, vähemalt meeter sellest paigast, kuhu ma ta enda arvates pillasin. Ja noh, seda me muidugi ei maini, et ma olin kasti korduvalt üles tõstnud ja selle all olevat põrandaruumi uurinud…

Advertisements

Räägi mulle midagi...

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: