Posted by: rojukene | mai 28, 2008

Müstika ründab taas

Ma arvan, et mul on võime avada uksi teise dimensiooni. Muudmoodi ma ei oska seletada, kuidas asjad minu läheduses jäljetult kaovad. Just praegu suutsin ma lagedale parketile poetada oma moblaripatsi ning kui seda üles korjama kummardusin, polnud ripatsist enam kippu ega kõppu. Tegu ei ole mõne väikese pärlikesega, vaid umbes 3 cm pikkuse tekstiilijupiga, mis ühelt poolt sädeleb ja teiselt poolt on musta värvi, kusjuures pael on tal kah veel küljes. Neid jagati mõni aeg siidriga koos, sihukesed meeldivalt pehmed teised. Parkett on kollakaspruun, peaks olema võimatu seesugust jubinat mitte näha. Ma kuulsin, kui ta näppude vahelt maha kukkus ja põrandat puudutas. Olen nüüdseks vaadanud isegi arvutikasti alla, rääkimata voodist ning selja taga olnud vaibakesest. No kuhu kurat ta minna sai, ah? Kasvatas tiivad ja lendas ära?

Mitte, et tegu oleks suure materiaalse kaotusega, ma olen pigem lihtsalt segaduses. No ei ole lihtsalt võimalik tal kuhugi kaduda jumala sileda põranda peal, ei ole!

* * *

Kui tänase õhtupooliku jooksul mingit uut jama ei järgne (ja ma väga loodan, et tuleb äärmiselt jamavaba lähitulevik), võib mind kohata Trehvis. Umbes kella kümnest. Pööloy Gläänz ikkagi, pealegi täitsa tasuta. Soovitan soojalt!

* * *

EDIT: Leidsin ripatsi üles! Oli ikkagi arvuti all, vähemalt meeter sellest paigast, kuhu ma ta enda arvates pillasin. Ja noh, seda me muidugi ei maini, et ma olin kasti korduvalt üles tõstnud ja selle all olevat põrandaruumi uurinud…

Advertisements

Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: