Posted by: rojukene | mai 25, 2008

Kuidas piinarikkalt kaktusi ümber istutada

Mitte, et ma meeletu ekspert oleks, aga niimoodi sisustasin ma oma laupäevaõhtu täielikult ära.

Sa vajad:

  • kaktusi
  • potte
  • mulda
  • vanu ajalehti
  • nahkkindaid
  • parajat annust masohhismi, et see asi üldse ette võtta
  • häid ning SUURI pintsette
  • väetis võib ka hea mõte olla

* * *

Töö käik:

  1. Tuvasta endas teatav vaprusepuhang ning silmitse samal ajal oma kaktusi. Tunneta, et kaktused jõllitavad sind etteheitvalt vastu, kuigi nende ammu kitsaksjäänud eluruum ei taha seda hästi lubadagi.
  2. Võta vastu Otsus.
  3. Otsi välja eelpoolmainitud atribuudid. Meenuta, et sobilikud nahkkindad läksid kunagi varakevadel kaotsi kas öisel Toomemäel või jäid nad taksosse (jaa, just see ainus kord, kui sa ei kasutanud selle Ühe Kindla Firma teenuseid). Mõtle naiivselt, et suvalised töökindad ajavad ehk ka asja ära.
  4. Laota ajalehed põrandale, haara muld ja potid ligi. Kaktused ikka ka. Tõmba kindad kätte ja alusta ämmakeelest. Õnnitle ennast mõttes nahkkinnaste kaotuse osas, sest riidest kinnastest on umbes sama palju kasu kui perforeeritud kondoomist suguhaiguste ärahoidmisel. Meenuta endale, et oled tegelikult vapper ja ürita kaktust võimalikult palju pintsettide abil hoida. Ülejäänud protsess käib nagu ikka – vali suurem pott, pane veidi mulda sisse, uurista sellesse süvend, torka kaktus juuripidi mulku (kui oled piisavalt kaua ümberistutamisega venitanud, tekib sul küsimus, millest see õnnetu taim üldse elanud on – mulda potis praktiliselt enam pole, küll aga on juurestik võtnud kaunilt korrapärase silinderja kuju) ja aja ettevaatlikult äärtesse mulda juurde.
  5. Kui ämmakeel on edukalt oma uude kodusse paigutatud, on õige aeg taibata, et edasine tegutsemine nende kinnastega on soovitatav ainult juhul, kui ennast tõsiselt vihkad. Mine vannituppa, eemalda kindad ja loputa neid kraani all. Ära muretse, sa viskad nad niikuinii hiljem minema, aga veidi naiivsust on ju lubatud. Juhul kui mõni lugeja pole ämmakeele hingeeluga tuttav, siis selgitan: suuri okkaid tal ei ole, küll aga on tal palju tillukesi armsaid karvakesi. Need karvakesed irduvad kaktusest ka kõige õrnema puudutuse korral ning kaevuvad naha sisse, kus nad siis edaspidi koledat sügelust ning teatavat valu põhjustavad. Minul on aknalaual Opuntia microdasys, mis näeb välja umbes nii (pilt Wikipediast):
  6. Tegele oma okkaliste sõpradega edasi paljakäsi. Ropenda aeg-ajalt, eriti kui värskelt pottisuratud taim solvub ja ümber kukub, aga täna õnne, et kõige ohtlikum elajas esimesena uude elupaika sai. Rutiin käib nii, et kulutad 5-10 minutit ühe taime istutamisele ning seejärel 20-30 minutit okaste väljakoukimisele. Mõtiskle omaette, miks sul on nii vaenulikud liigid toas, mitte need “tavalised” suurte ning märgatavate okastega variandid.
  7. Kisu “pojad” ettevaatlikult suurte ja jämedate tüvede küljest ära, kui nende “emme” enam hästi välja paistagi ei taha. Istuta need mitmekaupa väiksematesse pottidesse.
  8. Käi vahepeal korduvalt käsi pesemas, sest mulla seest ei paista okkad ju enam välja. Tunneta, et nahk on ärritunud ka mitmelt poolt mujalt, mitte vaid käte pealt. Kiru ennast, et üldse nii idiootlikule mõttele tulid, nad oleks ju rahumeeli võinud oma vanades pottides edasi elada. Mõnda aega vähemalt.
  9. Kui möödas on mitu tundi ja kannatus otsakorral, pühi üliettevaatlikult laubalt higi ning katsu leida oma toas veidi ruumi. Potte on ju rohkem kui enne! Pühi aknalaud ilusasti märja nuustikuga puhtaks, pigista seejärel nuustik kuivaks. Ropenda ning veeda järgmine pooltund peopesast okkaid välja kiskudes. Paiguta nad kuidagi ära ning pühi põrand puhtaks. Ajaleht sai ju ennist kogemata veidi vett ja noh, rebenes… Tühja kah, sa oled ju kangelane ja koristad selle laga ära. Mõistlik oleks ka tolmuimejaga üle käia, okkaid on niikuinii igal pool.
  10. Otsi välja väetis, käitu sellega vastavalt (pulgakujuline torka niisama potti, vedel lahjenda veega) ning kasta neid rohelisi rajakaid kah natuke.

Sellega seoses – kas keegi tahab endale kaktust? Mul on mitu tükki üle ja ma ausõna ei raatsi ühtegi kaktusepoega ka prügikasti visata, kui see vähegi elujõuline on. Pakuks just pigem neid inimsõbralikumaid, mille okkad on palja silmaga näha ja taime küljes üsna kindlalt kinni. Kui okkad ei meeldi, on mul ka mingit havisaba-tüüpi taime, mis kasvab rohkem laiusesse kui pikkusse. Aga ta teeb seda kiiresti 😀

Kuna praegu on juba pime, ei hakka enam fotokaga vehkima, aga võib-olla teen homme paar klõpsu kah.

Advertisements

Responses

  1. Oh, nii armsalt tuttav asjade käik tuli ette :))). Minu masohismiseanss leidis aset (täiesti ebaratsionaalselt kaktuste jaoks, aga õnneks nad ei solvunud) jõulude ajal. Ja kasutasin targu pajakindaid küll – aga nende hilisem okkatustamine oli see-eest jälle tagantjäreletarkus kuubis :)).

  2. Oojaa, see kuulus kaktuseistutamine. Ükskord, kui olin tunde maadelnud nende siilikeste ühest potist teise transportimisega ja olin asjale punkti panemas toetustokikest potti surudes (you know, mingi puupulgake, et suuremad kaktused ära ei murduks ja väga viltu ei kasvaks ;D), libises mu käsi õnnetult ja tulemuseks oli järgmised paar kuud uued elanikud (loe: pikad okkad) mu küünte all. Ühesõnaga, nii sügaval, et muud moodi kätte ei saanud, kui pidi ootama, millal küüned piisavalt kasvavad :s Ei olnud väga tore. Ja kui juba kaktustest rääkima hakati, siis mina viisin paar päeva tagasi oma kaks kullakest, kelle endaga Tartusse võtsin, rõdule elama, nagu ma seda igal suvel teen. Küll siis on paari kuu pärast hea imestada, et oi.. pott on jälle väikseks jäänud ja tuleb taas mingid tugevamad kindad kapinurgast välja otsida (:

  3. Trulla: ma tegelikult eeldasingi, et pärast ämmakeelt võib mittenahksed kindad rahuliku südamega minema pilduda, seepärast ei hakanud ka miskit muud ära rikkuma. Jama on ainult selles, et kõiki tillukesi okkaid kätte ei saanudki, järgmised paar päeva on käte taskussepanek ilmselt päris ebameeldiv tegevus… Loodetavasti jäid voodiriided neist puutumata. Kui mul kunagi kass oli, siis too oli eriline pervert – nühkis oma karva okkaid täis ja siis läks kappi mu aluspesu vahele magama…

    Kriisu: Sul on neid momendil ainult kaks? Ma annan kohe juurde, kui tahad! 😀 Mul on hetkel 17 poti jagu ogalisi taimi, kusjuures nii mõneski neist on MITU kaktust sees…

  4. Mõtlen nüüd, kas praegu oleks tark tegu võtta – ma ei ole suvel väga regulaarselt Tartus ja pean ilmselt kõik oma lilled õe juurde toimetama, sest rõdule jätta neid ka väga ei julge, mine tea, tuleb mõni pikk põuaperiood. Aga üldiselt ma oleksin päris huvitatud küll, kuna kaktused on kõige lahedamad üldse ja kui ma veel kodus elasin, oli mul terve tuba neid täis ikka, lihtsalt ei hakanud kõiki Tartusse tooma.

  5. Lahe! Parem kaktusi istutada q nt naftatankerit syydata v6i k2sici n6usid pesta. Ma ise lasin eelmine suvi yhel samasugusel p6rgulisel 2ra qivada – laste p2rast. Aga j2rel on veel j6ulukaktused, helmekaktused, n2sakaktused, siilikaktus kah. Yhed toredad kaktused on veel fuxiad & pelargooniumid, teistest r22kimata…

  6. Palun väga vabandust, aga palju õnne ja minu siiras kadedus! Meie majapidamises sai just 157 (just, õigesti lugesid!) tüüpi uude potti istutatud. Ma ei taha mõelda ka, kui mitu siiliku ja öökuninganna okkapatja ma tänavu oma taldadest välja olen sikutanud (loll inimene ju ei õpi, kuigi ta on juba kaheksandat aastat abielus kaktusefanatist mehega 😛 ). Need okkad on ju sihukesed, et umbes kolmekümnekordse suurenduse juures võtaksid vist auto rajalt maha küll.

  7. Kriisu: no aga mõtle, ega nad mul kuhugi ei kao 😛

    Kaaren: ma pesingi pärast kaktuste ümberistutamist käsitsi nõusid… Süütamisteni pole veel jõudnud, sry!

    Oravake: ma saan aru jah, et mul on veel hästi läinud XD Soovitan soojalt toas edaspidi saabastega käima hakata 😛

  8. Tead, ma arvan, et praegu ma ei hakka neid võtma – viin niikuinii oma toataimed ka õe juurde ära siit. Aga kui pakkumine veel ka suve lõpus kehtib, siis oleksin huvitatud küll! (: Kaktus on tore loom

  9. Mulle kaktused meeldivad, hoolimata soost, vanusest ja iseloomust. Kui sul veel mõnda pakkuda on, võtaksin üks-kaks enda hoole alla.

  10. Vabalt! 🙂

    Kui ma lähitulevikus aega leian, teen piltidega postituse kah neist elukatest, siis saad öelda, millist tahaksid.

  11. OK 🙂

  12. […] Nii et kui just tugevaid masohhistlikke kalduvusi pole, siis soovitan mitte järgi teha. Hajameelsetel inimestel ei ole üldse kaval ohtlikke taimi/loomi omada. Aga ega mina ju kogemustest ei õpi. […]


Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: