Posted by: rojukene | aprill 15, 2008

Hilisõhtusi mõlgutusi meessugu puudutavatel teemadel

Niisiis. Midagi põrutavat vahepeal juhtunud ei ole. Mis on mõneti ka hea, sest mitte kõik, mis juhtub, pole alati positiivne, nagu eelmine nädal tõestas. Täna vihastasin korra jälle oma meesesivanema peale ning läksime lausa tülli, sest et mina ei olnud nõus oma õhtusööki pooleli jätma ja tormama tema näpust lähivõtet tegema. No tal juhtus hirmus trauma – hiir hammustas ja see tuli ju ometi jäädvustada. Lõpuks ma olin sunnitud kaks õnnetut pilti ikkagi tegema, aga ega see ei tähenda, et ta mu peale hirmsal kombel solvunud pole ja kättemaksu ei vandunud stiilis “kui sul kunagi minu käest midagi vaja on, usu mind, sa palud mind kolm korda rohkem, enne kui ma nõustun!” Mitte, et ma hakkaks tema käest midagi üldse sel kombel lunima, not my style. Aga jah, mida rohkem ma kodus elan, seda hullemini jälestan ma inimesi, kelle iseloomustuseks võib panna “emo drama queen”, soost olenemata. Positiivne külg – ma ise virisen kordi vähem kui varem ja kui, siis katsun seda teha vähemalt nii, et selle eest võiks anda stiilipunkte huumori/iroonia/sarkasmi osas.

Tööst ma ei taha rääkidagi, see on umbes sama lahe kui Augeiase tallide puhastamine (ehk siis kui ma millegagi hakkama saan, ootab mind ees veel suurem hunnik, millest end läbi närida). Palju parem uudis on, et reedel on mul õppepuhkusepäev ja terve järgmise nädala olen ma päriselt puhkusel 🙂 Kui kellelgi on vaba aega, mida ta tahaks sisustada näiteks mulle fotomodelli mängimise vms abil, siis palun kontakteeruge. Ma hea meelega pildistaks kedagi, tahaks kätt harjutada. Remont lükkub nimelt kahjuks edasi määramatusse tulevikku.

Õhtupoolikul vaatasin sellist toredat romantilist komöödiat(?) nagu “Someone Like You…“. Film keskendub inimsuhetele ning selle keskmes on naine, kes töötab välja teooria, miks mehed üritavad saada luiskamise abil võimalikult paljusid naisi, et seejärel varem või hiljem uttu tõmmata. Moral of the story: when a seemingly nice guy has clearly shown that he IS an arsehole, he REMAINS an arsehole, ALWAYS. No matter how much time has passed. Ja kui ta on seda olnud ühe naise vastu, on 99% tõenäosus, et ta on seda ka teiste vastu. Soovitan vaadata 🙂 Lõpp on õnnelik, vähemalt peategelase jaoks, ainult et mitte selle mehega.

Ka minu tutvusringkonda kuulub seesuguseid libedaid tegelasi. Huvitav, kui kaua nende teflonkihid veel vastu peavad? 🙂 Kohati tekib küll OMG-WTF-NO-WAI!!!-reaktsioon ikka päris tugevalt. Mitte, et ma tahaks nüüd üldrahvalikku paanikat külvata, aga aeg-ajalt tundub mulle, et usk meessoo olemuslikku headusesse on jaburam kui püüd Atlantise või Eedeni aia kunagist asupaika määrata ning et armumine teeb naised mitte ainult pimedaks, vaid ka kurdiks, lõhnatundetuks ja kompimisvõimetuks.

Sellised mõtted siis niisugusest filmist.

(Jaa, kindlasti on kuskil olemas ka targad, ilusad, tõttarmastavad, vaimselt tugevad, mittepetvad mehed, kes ei ole surnud, vales eas või vale seksuaalse orientatsiooniga või Liiga Kaugel. Küsige mu arvamust uuesti, kui ma mõne sellisega, kes kõigile neile kriteeriumitele vastaks, lähemalt kokku juhtunud olen.)

Mul kummitab Offspring noh. Ja “Self Esteem” lihtsalt ON hea lugu 😀 Selle video järgi võite karaoket ka laulda, kui tahate, sõnad on ilusasti ära toodud.

Ja teine asi, mis kummitab, on rida Mansoni loost “Vodevil”: This isn’t a show, this is my fucking life!

Advertisements

Räägi mulle midagi...

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: