[3:36:18 PM] [tsenseeritud]: wtf is happening
[3:37:34 PM] rojukene: “oh no! things work out for me? this is a catastrophe!”
[3:37:39 PM] rojukene:
[3:37:45 PM] [tsenseeritud]: ma ei jõua ära oodata, mis nüüd sitasti läheb
[3:38:29 PM] rojukene: ma arvan, et kukud vetsuseinast läbi
[3:38:38 PM] [tsenseeritud]: see ei oleks ju normaalne kui oleks mingi selline püsiv tõusujoon mkmm
[3:38:40 PM] [tsenseeritud]: ilmselt jah
[3:38:53 PM] [tsenseeritud]: või lendab mul see sitaveski laiali
[3:39:18 PM] rojukene: tra ma naeran praegu kõva häälega
[3:39:23 PM] rojukene: nii võib läpakas maha kukkuda
[3:39:36 PM] rojukene: aga see pilt mu vaimusilmas…
[3:39:38 PM] rojukene: xD
[3:40:04 PM] [tsenseeritud]: oh well … ma olen sellel teemal päris põhjalikult fantaseerinud
[3:40:05 PM] [tsenseeritud]: also
[3:40:08 PM] [tsenseeritud]: see asi õpib
[3:40:59 PM] [tsenseeritud]: alguses oli sedasi, et tegi rrrrrrrrrrrhhhhhhhhhhmmmmmmmmmmmmmmm … paus …. ja siis …. rhmmm … ja “tuulutuse” kork lendas minema
[3:41:32 PM] [tsenseeritud]: siis ma õppisin, et selle rhmmm ajal tuleb lihtsalt korgile vastu toetada sõrmega
[3:41:34 PM] [tsenseeritud]: aga
[3:41:41 PM] rojukene: WAT
[3:42:08 PM] [tsenseeritud]: sitaveski … tegi siis nii, et rhhhhhhhhmmmmmmmmmmmmmmmmm …. vaikus …. vaikus …. okei … mina lähen vetsust välja … ja siis rhmmm ja kork läinud
[3:42:18 PM] [tsenseeritud]: õppisin ka selle ära
[3:42:38 PM] [tsenseeritud]: aga täna! rhhhhhhmmmmmmmmmmmmmmmmmm … rhmmmm ………… rhmmmmmmmmm
[3:42:45 PM] [tsenseeritud]: ja kork läinud
[3:42:49 PM] [tsenseeritud]: bloody bastard
[3:42:58 PM] rojukene:
[3:44:22 PM] [tsenseeritud]: dämm, ma ise ka ei usuks seda vestlust kui ma just ise ei kirjutaks seda
[3:45:31 PM] rojukene: kui ma Su nime ära tsenseerin, siis kas ma selle blogisse võin panna?
[3:45:32 PM] [tsenseeritud]: mingi sitaveski kork võib väga kummaliselt kõlada näiteks inimesele, kes on harjunud tavapäraste veeetseeedega kus kõik on lihtne ja pärast tuleb roosilõhna
[3:45:39 PM] rojukene: this is too hilarious
[3:45:55 PM] [tsenseeritud]: pane pane
[3:45:59 PM] rojukene: v hea
[3:46:24 PM] [tsenseeritud]: kui keegi süsteemi päriselt töötamas näha tahab, siis piletiraha pooleks
[3:46:32 PM] rojukene: diil

Mina: “Eeeei, ei õnnestu!”
Tema: “Ei, miks, kindlasti teil õnnestub pensionini elada, ma olen selles täitsa veendunud!”
Mina: “Ma pidasin silmas, et teil ei õnnestu mulle fondivahetust müüa.”
Tema: “Ei, ega ma ei tahagi nii väga… [yeah, right - toim.] Mind huvitab, et kus teil praegu pensionisammas on?
Mina: “Sampos ning ma ei kavatse seda vahetada.”
Tema: “Ahhaa… aga olete te uurinud, et Sampos pole kunagi nii head tootlust olnud kui meie pakume?”
Mina: “Mulle meeldib Sampos ning pikemas perspektiivis on mulle sealne variant turvalisem. Ma saan aru, et teie ülesanne on siin inimesi kinni hoida, aga ma tõesti ei plaani oma pensioni liigutada.”
Tema: “Ei, ega ma teid kinni ei hoiagi! [Takseerib mind pealaest jalatallani] Kuigi… ilmselt ma saaksin teist jagu küll…
Mina: o______O

Tuju läks kohe heaks ja kreeka-rooma vabamaadlus jäi ka õnneks seekord olemata

Uskumatult kaunis.

Me muutsime algset challenge‘it natukene oludele sobivamaks (näiteks ei oleks terved munad üksikult ära mahtunud, juust peab igas toidus olema ning must pipar maitset andmas on igav) ja peab märkima, et lausa üllatavalt hea tuli. Ja kaks sellist… ee… “koogikest” teeb ausalt öeldes kõhu päris täis

Retsepti seekord ausõna üksipulgi välja kirjutama ei hakka, vahtige pilta parem

Jõu- ja ilunumbrid

Niimoodi näeb välja laiakslitsutud sai

Näljased reas

Peremees praeb peekonit

Hiiiiidmunad 8D

Sest et peekoni laialilaotamisega säilib mingisugunegi illusioon, et osa kolesteroolitaset jääb tõusmata

Tähtsa näoga Roju ründab jätkuvalt hiidmune ja võidab!

Andrei läks maitseainega natuke hoogu...

Vaesekesed peavad saiakoorikuid närima, sest sooneummistaja pole veel ahjugi jõudnud Vähemalt keeras Alo ennist midagi kokku, mille ta uhkelt dipikastmeks tituleeris, tegelikkuses oli see rohkem nagu mingi ülitummine pastakaste. Aga maitsev!

Juuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuust!

Ja nüüd on nad ahjuvalmis!

No kas pole mitte imeline?

OM NOM NOM!

Thank goodness for meme generators

Ülaltoodud pilt sündis põhimõtteliselt mõtisklusest sotsiaalsete normide üle. Et üldiselt on küll tore, et meil on sellised teatud reeglid, osalt kirjapandud kujul ja mõned ka sellised, mis kehtivad ütlematagi, aga… mõnikord (loe: praegu) on ikka jube tahtmine kellelegi pasunasse sõita, kui see keegi ilge tropina käitub. Et noh, paned laksu kirja ja saad seejärel juba rahulikult oma eluga edasi minna, selmet kuskil vaikselt omaette säriseda. Ma olen üldiselt küll vägivalla vastu, aga mõned olukorrad lihtsalt ei lahene rääkimise abil, vaid lähevad ainult imelikumaks. Mis siis, et ma oskan ühte sõna teisele järele pista küll ja veel.

Ja vastupidi on kah nõme – eestlased ei oska reeglina teistele öelda, kui midagi on hästi. Ja kui üks kogemata teebki teisele komplimendi, siis seitsmel juhul kümnest ei taheta seda vastu võtta ja arvatakse, et tegu on tühja meelitamisega… Või siis aetakse lihtsalt tagasi, et “oh ole nüüüüd”, mis just nagu võrduks hea asja ütleja valetajaks tembeldamisega.

Ma tean, et elu on täpselt nii keeruline, milliseks me ta ise elame, aga kogu see ümbritsevate inimestega suhtlemise värk kipub vähemalt minu puhul küll sageli olema nagu malemäng, kus peab vähemalt kaheksa käiku ette mõtlema ja see on tegelikult õudselt väsitav. Peab märkima, et äärmiselt värskendav on juttu rääkida nende sõpsidega, kes eelistavad noolsirget lähenemist elule ning kelle jaoks ei ole tegelt kah esmatähtis igal silmapilgul cool välja paista.

Ja üks lugu ka, sest see on jätkuvalt hea.

Kui oled siiani mingi müstiliselt eraldatud kivi all elanud, siis põhimõtteliselt on kühvel selles, et USA Kongress tahab interneti katki teha ning tsensuuri alla panna.

See ei ole hea, tegelt kah.

Praeguse seisuga tundub, et SOPA õnneks ikkagi läbi ei lähe, isegi Obama ütles selle vastu sõna sekka, aga PIPA saatus on veel jätkuvalt otsustamata…

Suurem mure on selle va õhtuse magamajäämisega, aga õnneks olen ma suutnud ennast viimasel ajal nii ära väsitada, et isegi kannatab tudida. Muidu on mul üsna sageli see probleem, et kui ma liiga vara voodisse lähen, arvab mu rumal ja sile väike ajukene, et ma tahan teha paaritunnist uinakut, sest kesse loll ikka nii vara päriselt magama läheb… ja siis ta, raisk, trollib mind. Aga sellest olen ma siin juba soigund kah.

Mõnes mõttes on hommikused vahetused tšillid, sest esimesed paar tundi pole suurt vaja rabeleda – nipet-näpet paar asja on tarvis korda ajada ja siis saab klaasistunud pilgul nina nokkida. A kui äkšoniks läheb, siis ikka täie rauaga

Muide, kui Sul on tunne, et tahaksid minuga koos töötada, siis meie tiimi (tech support) otsitakse praegu lisa. Tegu on veits karmima tööga kui katkise grammofoniplaadina lause “have you tried turning it off and on again” kordamine (ja lõppkasutajaga meie muuseas üldse ei suhtle), aga ei midagi ületamatult keerulist – isegi mitte naiste jaoks! (dlja osobenno tupõh: see oli nüüd eriti rasvases sarkasmifondis) Inimesed on siin toredad ja seda ma võin rahuliku südamega lubada, et iga päev on midagi uut ja igav juba ei hakka.

IT-alane kõrgharidus ei ole kohustuslik (tuleb siiski kasuks), küll aga on eluliselt oluline hea inglise keele oskus, stressitaluvus, multitasking ja kiire taip Näe, seal üleval paremas nurgas on meiliaadress,  kirjuta mulle kiri, kui täpsem info huvitab. Jaanuariga lõppeb ka konkurss ja viimasele sekundile kandideerimist jätta ei tasu, nii et…

* * *

Käisin läinud pühapäeval tänu Ingrale kultuuri nautimas. Tõsi, Püssirohukelder on teatri jaoks veidi harjumatu keskkond, aga peab märkima, et Merle Palmiste monotükk “Kuidas taltsutada meest” sinna täitsa sobis. Mõnes mõttes jäi etendus natukene lahjaks, kui seda võrrelda näiteks Uuspõllu “Ürgmehe” ja “Isaga” – veidi liiga palju stereotüüpe teemal “naine = ebaloogiline hüsteerik” ja natuke liiga vähe teravamat vindikeeramist, aga üldjoontes jäin üritusega täitsa rahule. Mis siis, et etendust uskudes peaks ma olema täiesti mees… sest kõik ju teavad, et ainult mehed oskavad oma arvamust mõistlikult põhjendada, eranditult Y-kromosoomi kandjatele meeldivad palle sisaldavad mängud, road rage on samuti ainult isaste värk, etc.

Which reminds me: it’s been ages since I last played any pool >___>

* * *

Tegelt ma olen natuke turris ka. Ma olen kuidagi nagu harjunud, et kui keegi käib välja mingi plaani või ürituse idee, siis… noh, see nagu ongi action plan või nii. Ja kui ma kuu aja jooksul kolmandat korda küsin, et “noh, millal me siis teeme?” ja vastuseks tuleb jätkuvalt midagi ebamäärast, on ikka üsna piinlik olla küll, et ma ennast niimoodi peale pressin. Ja et tegelikult see idee väljakäija vist asja nii tõsiselt ei mõelnudki, et see nüüd nagu kohe päriselt ette võtta…

Et noh. Ma ise teen alati selliseid pakkumisi surmtõsiselt ja kiikan kohe ka kalendrisse, et mis ajal saaks. Aga nii läheb, kui eeldada, et teiste mõttemaailm käib sama rada pidi kui su enda oma. Never assume – it makes an ass out of u and me, right?

Kui ma ei eksi, siis Murca vist blogis kunagi kah samal teemal. Vähemalt on hea teada, et ma pole oma mures üksi

* * *

Ja viimase aja šeerituim lugu FB-s:

Soust: 9GAG