Source.

January, 2010
Your friends will play a special role in your life now, Pisces. The real ones, that is – the ones who have been by your side forever and earned your trust. Four planets in sturdy Capricorn will pass through your house of friendships, so if you need them, call and they’ll be there. One may even introduce you to the love of your life – yes, really – after the 17th, when benevolent Jupiter enters your own romantic sign and your house of personality and appearance. Your mission is to accept the introduction – no matter what happened last time!

February, 2010
You must quite literally be on top of the world now, Pisces, and it’s only going to get better. Jupiter himself, the King of the Gods and the ruler of all things good, has begun his year-long trek through your sign, and along the way, he’ll meet up with another of the heaven’s most well-loved planets, loving Venus – who’ll also enter your sign on the 11th. These two will be absolutely inseparable from the 14th through the 19th, just like you and whoever you choose to spend Valentine’s Day with. The magic won’t end there, either!

March, 2010
You’d better sit down, Pisces – while you can, that is – because it’s going to be an extremely “lively” month. No less than five planets (out of ten) will make their way through your sign during March. So what will happen, with half of the planets wearing your sign and passing through your house of personality and appearance? Well, to start with, you’ll be quite popular – and since shocking Uranus is the main character in this cast, you really should leave your social calendar open as much as possible to provide for all the unexpected invitations you’ll receive.

April, 2010
You’ll have a lot to say this month, Pisces, and several planets in sturdy, no-nonsense Taurus will help you to get it all out, no matter who happens to be in the vicinity or what their opinion might be about what you have on your mind. Once the 17th arrives, however, and Mercury turns retrograde in your house of communications, you’ll likely find that most of your conversations, if not all, will be centered on the past. It’s good to clear the air and let things go, but don’t get stuck on what’s gone. Say your peace, then let it go.

May, 2010
You’ve been blessed for some time now, Pisces. Startling Uranus has helped you to break out of any rut you’re in and allowed you to use your innate power of invisibility to infiltrate any ranks – so once you’re where you want to be, you’ll blend in quite nicely. In short, for some years now, you’ve been allowed to mingle with anyone and everyone, to decide for yourself what’s most comfortable for you. This month, you’ll be able to decide, thanks to the added gift of generous Jupiter, who will help guide you along your way.

June, 2010
Thinking about going on a spending spree, Pisces? Bet you’ll give in between the 6th and the 8th. Jupiter will enter your house of money matters on the 6th, and he’s the King of Extravagance and Excess, the guy who invented the words “more,” “too,” “very,” and “much.” To make things even more unpredictable, Jupiter will bump into spontaneous Uranus on the 8th, who never thinks for more than two seconds before he acts – if that. For the next few weeks, whenever you leave the house with your plastic or your checkbook, bring a chaperone along.

July, 2010
For years now, sturdy Saturn, the most responsible of all the planets, has been making his way through your house of one-to-one relationships. He’s the kind of guy who will not take “no” for an answer, so no matter how hard you may have had to fight for someone you love, you’ve kept at it – and you’ve probably won the battle quite recently. You’ll know for sure on the 21st, when Saturn enters your house of intimate partners, the beginning of two and a half years of solid, meaningful relationships that are destined to last. Congratulations may be in order.

August, 2010
You’ve always been the wistful, nostalgic type, Pisces. In fact, your sign wrote the book on being sentimental about the past – and the past is exactly what will be coming up this month, especially when it comes to romance. If you’re attached, be sure your sweetheart knows that you’re only being polite when you answer a note or call from an “old friend.” If you’re single, be equally sure that your heart is ready for round two, especially if that “old friend” happens to be someone who left you wondering what happened when the relationship ended.

September, 2010
What a month! Shocking Uranus and excessive Jupiter are retrograde, Pisces, and backing up together through your sign and your house of personality and appearance. With these two mega-powers urging you to change everything – and maybe even completely revamping your appearance – you’ll attract attention. If you’re single, that’s terrific! If you’re attached, it will feel just as good – at least, until the 14th, when fiery Mars enters Scorpio, a sign that’s been known to inspire jealousy on occasion. Forewarned is forearmed, though, so now that you know, be extra nice to your partner, and it will all work out.

October, 2010
Ready to get serious, Pisces? Bet you are – and that you’ll want to have some very intense conversations, too. The Sun and chatty Mercury will join Saturn, the King of Seriousness himself, in your house of intimacy this month – a definite indication that it’s time to talk about something – most likely something you’ve been putting off. If that’s not enough to put relationships at the very top of your priority list, all three will be wearing partner-oriented Libra. Someone from the past may be involved, too, since Venus will turn retrograde in your house of far-off friends and lovers.

November, 2010
Jupiter and Uranus have kept you pretty busy for months now in the department of relationships, Pisces, and you’ve probably enjoyed it – at least, most of it. The good news is that the fun isn’t going to stop yet. In fact, this month, it will pick up speed, thanks to a third planet who will join the astrological team on the 7th. This isn’t just any planet, though. It’s Venus, the Queen of Love, and she’s got one mission in mind – to set you up with someone who’s fun, charming, and full of life. And just in time for the holidays!

December, 2010
The lights, the music, the generous mood that most people are (finally) in – those are just some of the reasons you adore the holiday season, Pisces. This year, you’ll have some extra reasons to wear that perma-grin, though. For starters, imaginative, unpredictable Uranus will station in your sign on the 6th, giving you all kinds of creative ideas to truly celebrate the season in style. Even the Lunar Eclipse on the 21st will turn out to be fun, as it will occur in your house of family, friends, and emotions, and may bring some long-lost loved ones right to your door!

* * *

Shocking Uranus – heh, heh… xD

Ülesanne: pane kirja selle aasta iga kuu esimese avaliku postituse esimene lause (testid ja memed ei loe, arusaadavuse huvides panin lause ette ka sissekande pealkirja).

Jaanuar: SNAFU, SSDD
Melanhoolia tuli kallale ja Winamp viskas väga õige (või kui natuke teise nurga alt vaadata, siis väga, väga vale) loo ette.

Veebruar: Do not want
Aeg-ajalt saab halada, et kõik oleks nagu korras, aga kuidagi halb on olla.

Märts: Sometimes it REALLY sucks to be me
Eelmises postituses kirjeldasin ma oma tänast päevaplaani, eks ole.

Aprill: Kiirekiirekiire…
…ja ma olen jälle haige

Mai: Ma vist olen siin juba olnud…
Viimasel ajal tuleb kuidagi sageli ette situatsiooni, et õhtul hilja tekib vastupandamatu tung õue mängima minna, mis aga päädib sellega, et mõne meessoost sõbra juures on vaja üks või teine hää film ära vaadata.

Juuni: Telefonisaaga
Ma olen tegelikult peaaegu täitsa elus!

Juuli: 1 Sepultura pilet üle!
Selgus, et mu vend ikkagi ei saa kontserdile minna.

August: Lootusetu juhtum
Ostsin paar päeva tagasi toreda matkakomplekti.

September: Naiskodukaitse kutsub metsa!
Pühapäeval, 13. septembril on võimalus tutvuda Naiskodukaitse tegevusega.

Oktoober: Kõik sureb jälle ära
Laupäeval käisin pildimasinaga Toomemäel uitamas.

November: Kuidas ma ime läbi ellu jäin
Nagu pikaajalisemad lugejad võib-olla mäletavad, on mul Võrus korter, mida ma tahan üürile anda.

Detsember: Käes! MINU OMA!!!
Lõpuks ometi, pärast pikki ja piinarikkaid heitlusi, on mul Oma Kodu!!! 8D

Eelmise aasta vastav postitus on sihukene.

Üldiselt ma väga loodan, et 2010 tuleb parem kui 2009. Ma olen põhimõtteliselt kogu aeg tänavu haige olnud, äärepealt autoõnnetuses surma saanud ja ema kah ära tapnud selle käigus, raha pole mul juba umbes pool aastat olnud (ehk siis kõik, mis tuleb, kaob kohe Ettenägematute Kulude katteks) ja mandlioperatsioonist paranemine oli kah omajagu rõve. Positiivse poole pealt ehk see, et ma ostsin Oma Kodu, kuid rõõmu saan ma sellest nii ehk naa alles järgmisel aastal tundma. Eks eelmise aasta detsembris loetud horoskoobid ennustasidki mulle põhimõtteliselt harjumatult palju surma ja hävingut, aga ma ei eeldanud, et see tõeks osutub 2010 kohta on prognoosid igatahes paremad.

Ah jaa, Stiili & Anne jaanuarikuises numbris on ka yours truly käest paar lauset palutud ja ära trükitud, nii et ma olen jälle kümme korda kuulsam siis

Viimastel aastatel on kuidagi nii läinud, et jõulud veedan ma rohkem sõpradega. Tänavu olid need pühad aga eriti lahedad Igasugust värki sai tehtud, näiteks peaaegu said jõululaupäeval õled tuppa toodud Tegelikult veidi modifitseeritud kujul küll – kiskusin hoopis Oma Kodus pilliroogu koos krohviga seinast alla, aga masuajal käib ka see. Õhtul vormisime J.-ga piparkooke ja ta tegi keeksi kah. Keeks tuli nagu päkapikuleib, ainult palju pehmem ja hullult hea, selle ainus miinus oli metsik toiteväärtus. No ikka nii, et sõid viilu ära ja kuigi oleks veel tahtnud, siis lihtsalt ei jaksanud Ja piparkoogivormide hulgas olid ka elevants ja jõehobu, viimase ristisin ma kohe muidugi heldinult bullterjeriks No oli täitsa nagu notsunäoga kutsu, noh. Isegi jõulupärg sai ehitud

Järgmine päev viis mind üllatuslikult Rakvere lähistele J. suguvõsaga koos õudupühi tähistama. Seda reklaamiti mulle kui Itaalia perekonda Eesti moodi ning just seda see õhtu oli. Inimesi, nii suuri kui väikesi, oli ilgelt palju, süüa veel rohkem Vahepeal käis J. vanaema nõutu näoga ringi ja uuris, kas keegi võiks veel verivorsti tahta, kuigi kõigil paistis see juba otsapidi ninast välja. Kui lauale toodi järjekorras (vist) viies kook, muutusin ma näost kergelt rohekaks ja peitusin diivanipadja taha. Jäätisest ma suutsin ennast siiski päästa, tuues ettekäändeks hiljutise mandlioperatsiooni ja fakti, et eriti ei isuta… töötas! Üldine tendents oli see, et kõigepealt tuli nii palju õgida, et halb hakkab, seejärel võis hakata ringi vaatama ja sööki pakkuma neile, kes veel ei olnud seda nägu, et õmblused kohe rebenevad

Õhtul sõitsime tagasi ning ma siiamaani ei tea, kas oleks olnud mõistlikum ööseks sinna jääda või ei… aga seda ei teadnud ju ette ka, et nihuke burgaa lahti on. Põhimõtteliselt sõitsin ma terve tee 30-40 km/h (parimatel teelõikudel kuni 50 km/h) ning kokku läks ~120 km peale 4 tundi, vahepeal tegin suitsupeatusi ja kloppisin rattakoobastest lund välja, et rooli keerata saaks. Kojameeste küljes olid 5 cm laiused jääribad. Pidevalt tuiskas, lumevallid liikusid üle tee… ja kui tee oligi vähekene kõrgem kui ümbritsev maastik, oli selle peal kiilasjää ning mäslev lumepuru. Seda vaatama jäädes hakkas kõhus veidi keerama, sest see liikles nagu sigaretisuits, kuid erinevalt suitsust keeldusid need keerised hajumast… Mul on hea meel, et mu autol on eesmised udukad, kuna kaugtulesid kasutada polnud lihtsalt võimalik. Jõgeval oli kõige hullem, seal oli põlvekõrgune lumi ning mul oli hetkeks väga tõsine hirm, et sinna me kinni jäämegi. Õnneks rabelesin sealt puhta tahtejõuga välja, sest mu masina mootoril ju rammu eriti ei ole. Oli ka paar sellist momenti, kui ma tundsin, et autol on juhitavus läinud ning me libiseme kraavi poole, kuid sellistel hetkedel on mul alati pea selge ja ma teen täpselt seda, mida vaja – paanikaks on aega ka hiljem. Libedakoolitusele tahaks öelda aitäh – oli meeles küll, et sidur alla ning gaasi ja pidurit puutuda ei tohi, rooli ei või keerata rohkem kui veerand pööret… Kuna ma nii aeglaselt läksin, siis jäin ikka ilusasti tee peale. Kõigil nii hästi ei läinud, mistõttu roobaste järgi sõitmine oli väga halb mõte. Olin uskumatult tänulik neile tegelastele, kes tulid mõttele ääristada maanteed helkurpostidega, kuna ilma nendeta oleks me raudselt teelt välja pannud. Umbes 40 km enne Tartut tegin järjekordse suitsupeatuse, ohukad põlemas. Jumal paraku olin ma üsna keset teed, kuna teepeenralt poleks ma uuesti enam minema saanud. Tartu poolt tuli politseibuss, pidas kinni ja juht hõikas mulle, et kas mul on abi tarvis. Selgitasin, et ei ole, ma teen lihtsalt väikse pausi, kuna ei jaksa nii pikalt järjest keskenduda. Selle peale sooviti mulle ohutut sõitu ja politseinikud roomasid edasi Jõgeva poole. Et noh, ma saan aru, et nad tegid lihtsalt oma tööd, aga sellegipoolest oli neist armas igaks juhuks uurida, kas kõik on meiega ikka korras. Ma usun, et päris mitmega ei olnud – pea kõik autod kimasid meist vihaselt mööda ning vahepeal oli näha, kuidas mõni oli lumepudrus pannud slaalomit ühest teeservast teise. No ma ei tea… ma parem sõidan kaks korda kauem, aga jõuan elusalt ja tervelt kohale. Eriti pärast seda, kui ma novembri alguses tõesti ime läbi pääsesin.

Kui J. juurde jõudsime ja ma süüte välja keerasin, tegin ma roolis veel ühe suitsu, enne kui üldse autost väljumise peale mõtlemagi hakkasin. Jalad värisesid päris korralikult, sest kätte oli jõudnud see moment, mil juba tohtis paanitseda. Väärtusliku kogemuse osaks sain ma sellegipoolest ja ma vähemalt tean, et I haz mad driving skillz. Väikse ürdilikööri ja tunni jagu hiljem läksin ma igatahes juba tuttu ära ja magasin nagu nott.

Laupäev oli kah muhe, sai Oma Kodus veidike mööblit liigutatud ja hiljem toimus ka väike D&D sessioon. Esimese leveli tüüpi on ikka päris huvitav mängida – mitte midagi ei ole ja suvaline kass võib su maha lüüa Sõbrad, siider, hõõgvein, kodune pizza, keeksijäänused, piparkoogid… Mõnus, ühesõnaga.

Jõuluteema lõpetuseks üks äge video, veidi teiste sõnadega kui tavaliselt:

Ma ei saa sellest blogimata jätta. Tegu on lihtsalt uskumatu sündmusega. Nimelt: mitte iga tüüp, kes Z-s su lauda istub, pole idioot! Me Ritaga ei jõudnud täna ära imestada, kui meie seltsi sadas kaks noormeest. Üks neist võttis pehmelt öeldes feiliva suhtlustaktika, mistõttu me teda 95% ajast ignoreerisime, aga teine oli noor sotsioloog. Ja hoolimata ikka päris mitmest õllest rääkis ta väga asjalikku juttu. Mis siis veel saab, kui tüüp kaine on? Ilmselt kuula vaid, suu ammuli, ja nooguta agaralt kaasa

Joomisest rääkides – ma saatsin kahepäevase hilinemisega lõpuks ikkagi ära oma eksperimentaalpsühholoogia eksamitöö, milleks oli eksperimendiplaan ning teemaks valisin küsimuse, kas on olemas selline nähtus nagu “ilusaks joomine” ning mis seda põhjustab. Enne, kui hakkate end katseisikuteks pakkuma – ei, ma paraku ei vii seda päriselt läbi, kui keegi seda projekti just rahastada ei soovi Aga ma olen raskelt rahul, et ma selle ikkagi valmis sain. Kümnendale leheküljele jõudsin oma tekstiga ikka välja ning vahepeal oli tunne, et ma ei saa seda mitte iialgi valmis… Ah jaa, grupipsühholoogia tähtaeg oli esmaspäeval kell 14.00 ja punkt sel kellaajal ma oma töö ka teele panin

Ja kuna kell on hetkel kohe veerand viis hommikul, siis üks totally unrelated, aga lihtsalt eriti tore klipp ka:

Aga nüüd vasakule ära. Rojumobiil on vaja homme piisavalt varakult linnast kätte saada, et sellega ehituspoodi sõita ja krohvi, Macroflexi ja kes teab, mida veel hankida. Kui keegi teab, võib mulle helistada ja öelda

Tulin sõprade juurest kodu poole ja tundsin ennast nagu Saksa sõdur Teises maailmasõjas. Nimelt pistis lahke pererahvas mulle märssi suitsupekki ja kanamune Idüllist jäi puudu vaid fakt, et ma ei andnud neile vahetuskaubaks kondenspiima, vaid hoopis mustikamoosi. Hakkangi kohe testima, kas see suitsupekk ka ikka hää on, aga kus ta pääseb, küll on! Seal on liha kah ikka küljes, nii et õigem oleks seda vist lausa suitsupeekoniks nimetada – delikatess missugune!

*

Koduteel jooksis juhe hetkeks selle peale kokku, et kui tavaliselt veetakse slepis ikka hädiseks muutunud sõiduautosid, siis üks maastur oli asja ikka suurejoonelisemalt ette võtnud. Nimelt vedas Land Rover nööri otsas lumesahka järel…

*

Täna oli ka NKK jõulupidu, tavalisest perekesksem. Väikestele inimestele tegi õuduvana juhtumisi mu tädipoeg ning ma hetkeks lausa heldisin, kui mõtlesin selle peale, et vastav kostüüm on ikka väga teenekas, vist nii umbes nelja aastakümne tuuri ning ka minu lapsepõlves korduvalt figureerinud… Jõulupakkide saamine oli lahendatud loteriina, pilet maksis 15 krooni ja tulud läksid järgnevate sarnaste ürituste korraldamise fondi. Ma võtsin kohe kaks piletit ja läks täitsa hästi – omastasin selle tulemusena purgi moosi (eesnimi vist “õuna”, pole veel kaant maha keeranud) ning kauni vasktraadist ja kreemikatest helmestest kokku lükitud käeehte Kahju ainult, et ma ise ei leidnud aega kingikotti miskit sobilikku meisterdada…

*

Aeg on paraku jõhker defitsiit jah. Praegugi söön kõigepealt kõhu täis ja alles siis hakkan paanitsema, sest mul on homme kell 14 tarvis ära saata kolmest ülesandest koosnev kodutöö (õnneks kaks on tehtud) ning homme on ka eksperimentaalpsühholoogia eksamitöö tähtaeg. Täna viimatimainitu juhendit avades langes mu pilk reale, mida ma varem polnud märganudki – mu käest oodatakse 8-10 lk sisutihedat teksti ja ma tundsin, kuidas mulle seepeale momentaalselt maohaav tekkis. Selline narmendavate servadega. Aga noh, varemgi imesid korda saadetud…

Just sihukesi, mis vahepeal korraks aju pahupidi väänavad. Mis on nii-öelda kastist väljaspool.

Rabasin hiljuti poes käies odavate filmide kastist kaasa ühe üsna mittemidagiütleva kaanekujundusega DVD. Maksis ainult 14 krooni, mistõttu poleks ma olnud ka väga kurb, kui asi jamaks oleks osutunud. Läks aga hoopis nii, see on mu viimase aja kõige paremini kulutatud 14 EEK üldse!

Film, millest ma räägin, on “Stranger than Fiction” (eestikeelse pealkirjaga “Väljamõeldisestki veidram”). See räägib maksuametnikust nimega Harold Crick, kes on täiesti igav inimene, nagu enamik meist maksuametnikke ikka ette kujutab. Tema elu käib täpselt sekundipealt ja peale iseenda pole tal tarvis kellegi peale mõelda. Kõik on täpselt nii, nagu alati… kuni ühel päeval hakkab ta kuulma naisehäält, mis tabavas sõnastuses kirjeldab hirmutava täpsusega olustikku, kus ta viibib, ning tegusid, mida ta teeb. Algul on see lihtsalt häiriv ning kõhedusttekitav, õudseks kisub lugu aga siis, kui seesama hääl Haroldile peatset ootamatut surma ennustab…

I almost peed myself with excitement, seeing as I, too, suspect that I’m a character in some disturbed writer’s mind.

Soovitan soojalt, väga hea film. Ametlik treiler on millegipärast täielik jura, reklaamib filmi nagu metsikult naljakat komöödiat. Mida see ei ole. Musta huumorit leiab siit muidugi küllaga, kuid… treiler jätab ikkagi kogu asjast väga vale mulje. Comedy vs tragedy is the whole point, you see. Panen seepärast siia kiusajaks hoopis filmi paar esimest minutit:

Vat ei ole! Vähemalt mitte meie päälinnas. Kuna ma ise olen 26. detsembril hõivatud, siis teen vähemalt reklaamigi ühele üritusele, mis tõotab tulla päris vinge. Kes Tallinnas või selle lähistel elab ja vähegi ärksama vaimuga on, võiks ju kaema minna

26. detsembril kell 21:00 avatakse Von Krahli Teatri baaris järjestikku teist aastat rändav näitusesari “Achtung X_mas!” (eelmisel aastal nimega „HARE CHRISTMAS, HARE WEIHNACHTEN!“ Tartu Y-galeriis), mis pakub alternatiivi pühadekarusellile nii kirikutes kui ka kaubamajades. Näitus uurib jõulude tähendust nüüdisaegsele õhtumaa inimesele, täpsemalt eestlasele ning seab vastakuti Jeesuse kui Jumalinimese käsitluse, kristliku pärimuse ning tänapäeva sekulariseerunud multikultuurse vaimu.

Mis need jõulud veel on? Mis on jõuludest saanud? Mis on jõulude tegelik sisu ja mõte? Kes on Jeesus, mis tähendust ta meile omab? Kuidas luua oma enda tootemit?

Ajugümnastika jõulukursus! – otsmiksagaras jõulumõte tursus!

Alan Proosa vaatleb läbi fotoobjektiivi, mis on püha? Mis eristab sakraalset profaansest?

Erkki Luuk ja Erkki Hõbe kannavad esmakordselt ette oma uue, spetsiaalselt näituse avamiseks valminud missa. Hõbe kirjutab muusika, Luuk teksti. Üheskoos vaatlevad nad päkapiku äraspidist maailma läbi üksiklase habemiku silmade, seovad tema teekonna inimeste juurde mõtisklustega inimestest ja maailmast väljaspool inimsugu. Esimest korda jõulude ajaloos on meil võimalus näha jõule läbi päkapiku silmade.

Berit Talpsepp – installatsioon „GRACE“: moodne altar, millega viib kokku sarnaste nähuste erinevad elemendid, milleks on traditsiooniline kiriku altar ning argipäeva transtsendeeriv klubikultuur ja viimase altar koos puldi ning plaadimängijatega, mille taga toimetab teispoolsust ja lunastust vahendav dj.

Madis Luik küsib oma videoinstallatsiooniga, kuidas tänapäeva eesti inimene kirikus toime tuleb, kui ta sinna ainult jõuludel satub?

Akky Lippo katsetab maalitehnikaga, et uurida, kas igaühel on võimalik ise luua oma personaalne Jeesus.

Kiwa & Toomas Thetloff vaatlevad oma lõhna- ja heliinstallatsiooniga “Krudises Aisakell” kuidas kulgevad jõulud tühjuses.

Alver Ekast põimib kuuseboa ja hõbekuulid kriiskavaks virvarriks ning nimetab selle “Aprilliks”.

Näituse kuraatoriks on Tartu Ülikooli teoloogiamagistrant Indrek Spungin aka Chungin.

Näituse avamine päädib elektroonilise tantsumuusika õhtuga „Y-MAS“, algusega kell 22:00

Külm ilm toob miskipärast kogu aeg metsiku isu Cradle of Filthi järele. Šeerin siis kama.

Cradle of Filth – ‘Her Ghost In The Fog’

See habemega vana seal alguses on sama tüüp, keda COF kasutas “Cradle of Fearis” kah… Film ise on üks igavamaid õudukaid, mida ma elu sees näinud olen Ja kestab täpselt kaks tundi xD Aga Dani Filthi on ikka tore vaadata.

Või noh, olgu selle söömisega, kuidas on, aga homme kell 14 läheb siis remondiks lahti Õnnetuseks tuli mulle vahepeal meelde, et ma pean kell seitse juba teatris olema, aga eks ma siis võtan mingi viisakama kostüümi lihtsalt kaasa.

Praeguse seisuga on tulijad Krõõt (kahtlane?), Aapo, Andres ja Evka, võib-olla laekub ka Maali. Ruumi on, vabalt võib abilisi juurde tulla veel, kui keegi soovib

Väike sneak peek mu uude koju, selle praeguses võrdlemisi nukrameelses seisundis:

Köögiosa

Tuba nr. 1

Tuba nr. 2

Nagu näha juuresolevatelt illustratsioonidelt – tööd väheks ei jää Eks ilmselt tulevad kunagi ka pildid sellest, kui asi enam-vähem valmis. Aga sinnani on veel oi-oi kui palju aega

…jalas polnud pükse, jalas polnud pükse!

Maisaa, Winny Puhh on täiesti uskumatult haige/laheda videoga välja tulnud.

Ja lugu, raisk, jääb niikuinii kolmeks päevaks kummitama.