Just sellise nimega ürituse ma möödunud nädalavahel organiseerisingi, tähistamaks järjekordset sammu surmale lähemale.
Plusspoolelt – naerda sai palju ning nägin inimesi, kellega muidu väga sageli enam kokku ei juhtu. Naabrite kutsikaohtu koer sai samuti õnnekrambid, kuna mõned meist lausa päriselt viitsisid temaga mängida ja puha. Tõestasin taas kord oma kohaliku tulejumala staatust (kütsin sauna laupäeval nimelt kiiremini ja kuumemaks kui A., kes reedel selle põneva ülesandega tegeles), aga no eks mul ole selle konkreetse eksemplariga juba omajagu kogemust kah.
Mu omatehtud grillimarinaad oli greit saksess, võin siinkohal ka lahkelt retsepti jagada – vaja läks 2,5 kg juppeks lõigutud tailiha, mille ma hõõrusin sisse peotäie rosé ja teise peotäie rohelise pipraga, veits soola ikka kah. Segasin sinna juurde kaks punast sibulat, ühe korralikku mõõtu küüslaugu (need ka ikka mõistlikkuse piires tükkideks hakitud), paraja portsu pisikesi ingveritükke ja pool sidrunit. Otsisin kapist välja paar kiviaegset poolikut meepurki ning vägistasin need tühjaks (no üle poole liitrit mett läks julgelt ära) ning kõige peale kallasin pudeli Saku Dublinit, mis on üks ütlemata hää tume märjuke. Liha kõlbas täitsa hästi süüa juba mõne tunni pärast, kuid tõeliselt hea oli ta ikkagi alles järgmisel õhtul
Loodus tegeles ümberringi aga ohtra hooramisega – küll rapsisid mesilased lillekesi, küll olid kõik kohad rusikasuurusi konni täis… Kahepaiksete suguelu oli iseäranis elav – kohe niivõrd, et see inspireeris mind üht väikest pornograafilise sisuga filmi väntama:
Aga mis ma ikka jahun – you just had to be there. Vaadake parem pilte ja tundke kadedust, täielik galerii asub vot siin.

Sest et Ray D. Noper pidi mind ju ometigi trollimise mõttes instagrammima. Palun pöörata tähelepanu kingiks saadud kirvele, mille muudavad eriti psühhootiliseks Hello Kitty kleepekad. Kahel pool vart.
*le sigh*
Nädalavahetuse märksõnad: ZUMM, “…Lugu!”, konnad, suud kokku kleepivad joogid, konnad, õhupallid, Vennaskond, saun, grill, konnad…
Pidu oli lõppkokkuvõttes vägev, sõbrad kah toredad, aga… njah, viimasel sekundil äraütlemisi oli natuke liiga mitu (kuigi absoluutselt arusaadavatel põhjustel, nii et palun mitte kellelgi end puudutatuna tunda – lihtsalt üldiselt räägin) ja lõppkokkuvõttes oleks võinud oluliselt vähem raha kulutada ja siis poleks pidanud päris NII palju süüa tagasi koju viima. Sellest järeldub lihtsalt, et kui ma kunagi veel tunnen endas jaksu mingit pidu korraldada, siis majanduslikult oleks ilmselt kasulik söögi-joogi mõttes lihtsalt ainult iseendaga arvestada, kuigi see kõlab üsna nõmedalt.


















a kui teinekord on palju viimasel sekundil äraütlemisi, siis võid ju proovida tasakaalustamiseks ka viimasel sekundil kutsumisi.
Kirjutas: nodsu on mai 3, 2012
at 00:01
Noh, point selles, et need äraütlemised tulid umbes sel ajal, kui ma ootasin, et nad juba kohe-kohe kohale jõuavad…
Kirjutas: rojukene on mai 3, 2012
at 22:55
nii äge nii äge
tee veel üks pidu kui mina tulen
(not selfish at all)
Kirjutas: watermeloned on mai 3, 2012
at 08:17
Sinuga koos on iga päev pidu :*
Kirjutas: rojukene on mai 3, 2012
at 22:56
awww
musi, olen nii meelitatud
Kirjutas: watermeloned on mai 9, 2012
at 14:36
Ikka on hea, kui kuskile metsa kutsutakse, mis siis, et hirmus palju aega pole. Seda ilusat öövaadet oleks ka hea meelega nautinud.
Mis kahvli lutsutamisse puutub, siis vaata, kui otsustaval ilmel Rita grilli kinni hoiab! Ka kui sealt oleks tol hetkel midagi süüa olnud, ei oleks ma seda ilmselt mitte kuidagi kätte saanud. Me kõik paistame Rita käpa all olevat ning halastust ootavad – pead kenasti näljast norgus.
Kirjutas: irvikkass on mai 5, 2012
at 16:15
No eks ole – lase veel taimetoitlane grilli süütama…
Kirjutas: rojukene on mai 6, 2012
at 15:36
Kui nõude koguse järgi otsustada, üritasid sa seal millegipärast toita vähemalt sadat inimest. Sellest mõnevõrra vähemaga maksab arvestada, jah
Kirjutas: Maali on juuni 8, 2012
at 13:32
Nõusid ma ostsingi kohe hea varuga, et ikka tulevikuks ka jätkuks
Kirjutas: rojukene on juuni 8, 2012
at 15:50