Ma tegin just kella kümneni tööd jälle. Õhtul kümneni, aber natürlich. Sest et eile olid tehnilised probleemid, ma pidin täna ära tegema kahe päeva töö ja natuke ette ka, kuna mul on homme kool. Kooliga on vist veidi hapusti, peab ilmselt homme õppejõule kirja saatma, et sorri vaan, mitte kuidagi ei jõua eksamitöö osas õigeks ajaks omadega valmis. Aga ta ise jäi ka ülesannete nettipanekuga kuu aega lubatust hiljemaks, nii et ehk ta ei pahanda väga, kui mina mõned päevad tähtajast üle lähen. Eks ma täna ja homme loomulikult tegelen selle asjaga, aga…. ma ei oleks liiga optimistlik. Kohati tundub, et ma olen liiga loll, et ülikoolis käia. Või siis on õppejõul enda väljendamisega probleeme, aga mul on aeg-ajalt raskusi töökäsust aru saamisega, kuna ma näen mitut erinevat viisi, kuidas midagi teha – ma lihtsalt ei tea, milline neist variantidest õige on.
Tahan ära, kuhugi paksu metsa vahele. Soovitatavalt vähemalt kolmeks päevaks. Eriti hea, kui seal oleks saun ja kamin… Õlled ning vesipiibu suudan ma ise kah kaasa vedada. Peakski ehk libaissi käest küsima, millal ta läheb ja mind kaasa võtta saab. Selleks peaks aga kõigepealt ise jõudma niisugusele järjele, et mu jalajäljed kiirustamisest suitsemise lõpetaksid. Eile küll lõõgastusin natuke tassi kuuma šokolaadi taga ja arendasin paari tunni vältel meeldivat seltskondlikku vestlust, kuid samas tagus kuklas kogu aeg südametunnistus vasaraga gongi, et ma peaksin tegelikult parajasti hoopis kodus õppimisega tegelema. Eriti valjult lammutas ta muidugi siis, kui mu vestluspartner selle teema vastu huvi ilmutas. Minu reaktsioon oli tõenäoliselt natuke liiga äkiline, sisaldas endas kätega vehkimist ja koledaid nägusid, aga vähemalt jõudis sõnum hästi pärale 
Ah jaa, öösel ei tasu reiti vaadata. Üks 35-aastane saatis mulle kella kolme paiku kirja, mis sisaldas kaks väikest sõna – “tule naiseks”. Ise oli ta oma ärajoonud lõustaga pildi peal kole nagu tuumaplahvatus. Fotot vaatasin ma küll alles pärast ta kirjale vastamist, muidu oleks ma talle ilmselt veel hullemini öelnud kui et “sul on suurem võimalus mõnele surnukuuri kliendile sama ettepanek teha ning selgesõnaline jaatav vastus saada kui minu käest mingit edasist suhtlust oodata”. Tuletas meelde paar lauset ühe Bloodhound Gangi albumi pealt:
[sigh]
Uhh.. that was creepy.
I would rather slurp rancid tuna salad out of my own ass,
or scour my boobies off with a rusty sos pad,
or hump a piece of splintered balsa wood
[giggle]
Just selline tunne oligi. Et nagu.. inimestel üldse kriitikameelt ei ole või? Enda suhtes, ma mõtlen. Või on ikka ja jälle tegu teemaga “ta näeb nii teistmoodi välja, järelikult ta pole normaalne, mistõttu ta raudselt tahab mind keppida”?
Aga nüüd ma lähen teen väikse virgutava sigareti välistrepil ja sukeldun loomislugudesse.
