Nimelt avastasin, et mul on jälle kooliasjade tegemiseks maru vähe aega. Mõtlesin, et nädalake ühe koduse eksami tarvis on enam kui küll. How hard can it be, right? HAHAHAHAAAAAA! Selgus, et ma pean kiirelt veel paar raamatut kuskilt välja tirima, kusjuures teine neist on kolmes köites ning mul pole õrna aimugi, missugune õige võiks olla. Oleks ma eile hakanud oma asju üle vaatama, oleks veel jõudnud ülikooli raamatukokku, kus mul muide isegi kaarti ei ole, kuna eelistan iga kell Linnaraamatukogu… Õnneks aktsepteerivad nad ID-kaarti lugejapiletina, ei pea järjekordset plastikutükki hakkama kaasas vedama. Aga “rõõm” seisneb asjaolus, et nii homme kui ülehomme on TÜR üldse kinni, samas kui Linnaraamatukogu on homme kaheni avatud. Töö tuleb ära saata enne 5. jaanuari. Oh joy!

Ilmselt on see lihtsalt minu loomuses, et ma elan muidu võimalikult mugavalt, aga viimasel sekundil teen kiire spurdi ja saan oma asjadega ikkagi mingil salapärasel kombel hakkama. Siiani olen saanud vähemalt. Aga no tegelikult ka – õppejõud jäi kõigepealt ise küsimuste ülespanekuga kuu aega hiljaks ja siis olid teised eksamid ees, seejärel tuli Manson ja juba olidki jõulud ning vahepeal, kujutage ette, oli tarvis tööd ka teha. Eile hakkasin tasapisi asjaga tegelema, täna olen tööd jätkanud.. ja üldiselt kipub väikest viisi masendus peale küll. Teema on huvitav ja värki, aga kuramuse kirves kodutöö on. Õppejõud just ei hellita, eriti arvestades asjaolu, et loengus rääkis ta ikka väga üldist ning kohati ka kõrvalist juttu ning sisulise poole peame endale tema raamatu järgi iseseisvalt selgeks tegema. Noh, vähemalt ma nüüd tean, et “vägivald” heebrea keeles on “hamas”…

* * *

Kirjutasin täna paarkümmend DVD-d jutti. Toa sai täitsa soojaks kohe, tehke järgi või makske kinni. Aga vähemalt saab väline ketas nüüd jälle veidi hingata, kusjuures ta polnud isegi veel täiesti täis. Ostmisest möödus niisiis tervelt 21 kuud, enne kui mul tekkis mõte, et võiks sinna ruumi juurde teha… Metalli täis DVD on aga siiani saamata, ilmselt pean uue aastani ootama, niuuu.

* * *

Ja kuigi ma tean, et kohusetundlik inimene istuks homme õhtul kodus ja kirjutaks nagu hull, kavatsen mina linna peale tuiama minna. Aasta vahetamine koos vanemate ja vanaisaga ei tundu kuigi rõõmustava väljavaatena ning kuhugi konkreetsele üritusele pole ma ennast ära lubanud, nii et tuleb spontaanne õhtu. Eeldatavasti on mu tuju siis kah veidi vähem mõru kui praegu. Võiks ju end üles lüüa ja käituda nagu teismeline (V. väidab niikuinii raudkindlalt, et ma näen noorem välja kui ma tegelikult olen, teiste käest pole viimasel ajal küsinud) ja juua vahuveini raekoja platsil otse pudelist ning teha just täpselt seda, mis pähe tuleb. Aastavahetus ikkagi.

* * *

(Veidi hiljem) Oh, mõnikord on ikka tutvustest kasu ka – ma ei peagi raamatukokku minema, kui teadjamad inimesed oskavad mulle asjakohased lingid anda ^^V Mõnevõrra piinlik oli küll küsida (kuigi noh, minupoolne initsiatiiv piirdus tegelikult küll vaid faktiga, et ma ainult korraks mainisin, et oleks paari raamatut vaja, kuid raamatukogu on kinni), arvestades asjaoluga, et tüüp annab ise ka loenguid, aga no põhimõtteliselt oli ta mulle momendil suhteliselt suureks abiks millegagi, mis puudutab tema enda valdkonda võrdlemisi otseselt, nii et I should just suck it up and do my thing. Ja kuigi temast oli kena pakkuda, et ta võib mu töö enne õppejõule saatmist läbi lugeda, jätan ma seekord ilmselt siiski võimaluse kasutamata. ‘Cause it just wouldn’t be fair, would it? Iseasi kui tegu oleks tõesti referaadi või muu sarnasega, mitte konkreetsete ülesannetega. No ja see väike pisiasi ka veel, et hetkel olen ma suutnud jätta mulje, et ma polegi nii loll – milleks purustada illusioone?